revolutsiooni puhkemise ajal. · 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. · Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. · Ta on ainuke Prantsusmaa kuningas, kes on hukatud. Vabariigi väljakuulutamine · 17921799 Prantsusmaa I Vabariik · 22.septembril 1792 kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Kuningal ja tema pooldajatel pole riigis enam mingit võimu. · Uus rahvaesindus Rahvuskonvent jagunes: Jakobiinid esindasid väike kodandluse huve, Soosaadikud kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda ja Zirondiinidesindasid jõukama kodanike huve. Jakobiinide diktatuur 1793.juuli 1794. · 14.juuli 1793 tapeti revolutsiooni üks juhte Jean Paul Marat. Jakobiinid asusid mõrva eest kätte maksma. · Puhkeb piiramatu terror.Jakobiinid hakkavad arreteerima ja lasevad hukata oma poliitilisi vastaseid. · Hukati 50 000 inimest, kellest enamus oli lihtrahvas. · 27
majandust ja toodang sobivate iseloomujoonte suurendas kuuluvad ühe kujunemist tööarmastus, induvidualismi klassi- kokkuhoidlikus, ausus, (perekond, kirik, kapitalistide ehk arvepidamine naabruskond kaotasid kodandluse 4) Kapitalist ei naudi töö oma rolli normide eraomandisse tulemust, vaid paigutab kehtestamisel) 3) Töölised ehk selle uuesti tootmisesse, et 4) Tööstusühiskonda proletariaat on jõukust veelgi suurendada ohustas anoomia ehk vabad 5) Võrdles kapitalisti üldtunnustatud normide
sotsiaalne kontroll vähenes · Uue leibkonna mudeli teke- suurpere asemele tekkis väikepere- probleemiks tekkis see, kes tegelev väikelaste hoidmisega ja probleem tekkis mis saab vanuritest. · Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga- oluline oli klass mitte seisused. Ülemklass, keskklass ja alamklass. Klassi kuuluvuse määras ära varanduslik olukord. Kesklassi kuulusid kodandluse esindajad ja alamklassi kuulusid inimesed, kes tegid füüsilist tööd. Sotsiaalne mobiilsus suurenes- liikumine erinevate klasside ja kihtide vahel suurenes. · Töölisliikumise teke- palga ja töötingimuste arvelt hoiti kokku. Tervise ja olmemured olid töölise enda kanda. Ohutusest väga ei hoolitud. Ettevõtete omanikud ei olnud huvitatud sotsiaalhoolekandest ja ma ei tea
linnakodanikud + 18.saj II poolest majanduskodanlis ja haritlaskodanlus. Majanduskodanlus- tööstus ettevõtete omanikud, ettevõtjad, pankurid, kirjastajad, kompaniide ja manufaktuuride omanikud- isikud, kellel oli väga plaju raha, elasi linnades, kuid polnud ajalooliselt linnakodanikud(kuid jõukamad, kui need kelle käes võim oli), pm kapitalistid. Haritlaskodanlus- arstid, ajakirjanikud, advokaadid, professorid, nende arv üha kasvas, olid ülikoolis käinud kodandluse sobitumine Vana korra hierarhiasse. -aadel- ja vaimulikkond ise polnudki revolutsiooni vastu- väga paljud neist läksid kodanilike ideedega kaasa Joseph Sieyčsi pamflet "Mis on kolmas seisus?" - kodanlus on KÕIK. aga poliitiliselt mitte miski. mida kodanlus nõuad?- saada millekski. Prantsuse revolutsiooni puhkemine: Generaalstaadid- üldine maaseisuste esinduskogu.(üle 150a polnud koos käinud). Kokku tuli 1200 saadikut, 1/4 aadlike, 1/4 vaimulikke, 1/2 kolmasseisus
(kõnekeeles ka pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus) Majanduskodanlus oli kasvav nähtus ja nad olid tööstusettevõtete omanikud, kaubandusega tegelejad, ettevõtjad ja pankurid, kirjastatad jne. Teiseks olid haritlased ja teenisid elatist arstidena, advokaatidena, ajakirjanikena, professoritena jne. Nende riietud ja eelistused olid linnakodanlikud, aga nad ei olnud kodanikud. kodandluse sobitumine Vana korra hierarhiasse. Nad ei kuulunud gildidesse, nad olid tohutult rikkad. Sageli olid nad jõukamad, kui kodanikkond, kes juhtisid linna või isegi aadel, aga samad puudus neil poliitiline võim. Joseph Sieyèsi pamflet "Mis on kolmas seisus?" Ta ise oli vaimulik- K: mis on kolmas seisus? V:kõik. K:mis on kolmas seisus poliitiliselt? V: mitte midagi. Prantsuse revolutsiooni puhkemine (Generaalstaadid, Rahvuskogu, Necker, Bastille' vallutamine,
annaabi.ee 
