· Sündis 28.novembril 1934 Kopa külas,Kõrgessaare vald · Kuulus Eesti Kunstnike Liitu 1966 · 1956.1962. aastani õppis ta kunstiinstituudis klaasikunsti erialal, pärast ERKI lõpetamist läks tööle Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhatajaks, kus töötas kuni 1975 .aastani · 1967. aastal asutas Kaljo Põllu kunstirühmituse Visarid, juhtides selle tegevust 1972. aastani · 1973.1975. aastani valmis 25 tööst koosnev metsotintosari ,,Kodalased", mis äratas suurt tähelepanu · Ta oli Eesti Vabariigi kultuuripreemia laureaat 1997. aastast ja Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna laureaat 2007. aastast. Tegevusvaldkonnd · Tegeles kaasaegse lääne kultuuriga · 1975.aastal asus tööle Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti joonistuskateedri dotsendina, 1988. aastast professorina · Aastast 1979 hakkas ta suunama üliõpilaste ekspeditsioone soome-ugri rahvaste juurde · Juhendas õpilasi ka nende
Aastast 2002 on ta professor. Ta on paljude lastelaulude ("Aeg", "Maa lapsed", "Unelaul", "Saanisõit", "Varastaja harakas") ja isamaaliste koorilaulude autor ("Ärkamise aeg" (1983), "Armastan sind, Eestimaa" (1987)), loonud kammer- ja orkestrimuusikat ning kooriteoseid. René Eespere on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. Looming Eespere sai laiemalt tuntuks 70. aastatel Vanemuises lavastatud allegooriliste lühiballettidega "Inimene ja öö" (1976), "Fuuriad" (1977) ja "Kodalased" (1978). 80. aastatel kirjutas ta oma tekstidele rea tugeva eetilise sõnumiga vokaalsümfoonilisi teoseid (Fjodor Dostojevski teosest "Vennad Karamazovid" inspireeritud "Passioon" 1980/ 2001;"Müsteerium" 1981; "Mediteerium" 1985). Eesti lastemuusikasse tõi helilooja samal perioodil värskeid tuuli helges tundetoonis ning selges helikeeles instrumentaalsaatega lastelaulude ja laulutsüklitega. Tänaseni on kooride repertuaaris paljud teosed Eespere 80.90
seinamalid kunstnike kodude seinale, kuid need on väikesemahulised. Maalikunsti märgatav taandareng. Maalikunsti peamiseks liigiks kujunevad kajudele kraabitud, värviga täidetud joonistused e. petroglüüfid. Leiukohad: Põhja-Euroopa(Karjala, Põhja-Norra, Valgemere rannik), Lõuna-Euroopa. Vanemad 4. At. eKr. Eesti aladelt pole leitud, küll aga hilisemad leiud Põhja Lätist. Eesti Muinastaride Selts korraldavad ekspeditsioone. Tegelenud sellised kunstnikud nagu Kaljo Põllu ,,Kodalased" petroglüüfide kogumik. Petroglüüfid pole kunstiliselt eriti kõrgelt hinnatud. Lääne-Mongooliast leitud petroglüüfid on ligikaudu 10 000 a vanad, leitud 21. Saj alguses. Petroglüüfide muuseum Norras Alla muuseum. Sahara kõrbe alad inimesed jäid elama koobastesse, tehti ka heal tasemel seinamaale. Tassiili seinamaalid H. Lhote on teeninud oma leidudega suurt tähelepanu. Uskumus maaväliste jõudue loomingust. Fantastiline kunst e. sürreaalne kunst.
R.Eespere on tunnustatud Eesti muusika aastapreemiaga 1989.a , Valgetähe IV kl. teenetemärgiga 2001.a, Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" 2001/2002. A, Riho Pätsi Fondi koolimuusika stipendiumiga 2004.a ja Eesti Kultuurkapitali heliloomingu preemiaga 2008.aastal. Ta on kokku pannud ka mitmeid laulikuid algklasside õpilastele. René Eespere sai laiemalt tuntuks 1970. a-tel "Vanemuises" lavastatud lühiballettidega "Inimene ja öö", "Fuuriad" ja "Kodalased". 1986 kirjutatud "Kaks jubilatsiooni" alustab tänaseni kestvat ladinakeelsete kooriteoste rida, mis on kõlanud ka Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Norra, Horvaatia, Hispaania kirikutes ja katedraalides. Kodu- ja väliseesti koorid on Eespere isamaalisi laule esitanud nii Kanadas, USA-s kui ka Austraalias. R.Eespere kooriloomingut on enim esitanud Jüüti kammerkoor ja Sonnelundi kammekoor Taanist, Uppsala meeskoor Orphei drängar , Atlanta Choraliens, Portlandi
musketäridetriloogiale ja Günther Reindorffi Tolli, mütoloogilisi sümbolkujun deid põimis pildid Kreutzwaldi “Eesti rahva oma teostesse Herald Eelma. Veelgi enam kehtib ennemuistsetele juttudele”. see aga Kaljo Põllu loomingu kohta. Tema Skulptuuris jätkasid oma tööd iseseisvus metsotintotehnikas sari “Kodalased” (197375) aegsed meistrid. Neilegi esitas aeg nõukogu leidis laia vastukaja ja ärgitas vaatajat likke nõudeid, näiteks temaatiliste figuraal mõtisklema oma rahva vaimsete juurte üle. kompositsioonide ja portreteeritavate nõu Teiselaadsest, otseselt graafilisest sümboolikast koguliku olemuse esiletoomise osas
ja erinesid hüperealistlikest töödest. Rahvuslik konservatiivne stiil sellega tegelesid pigem vana kooli mehed Eevald Okas. Vanaaegsem, klassikalisem, konservatiivsem. Eevald Okas tegi palju portreemaale. Erika Azlauskaite 13 8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu Graafikud mitmed maalikunstiga tegelevad kunstnikud tegelesid ka graafikaga - Kaljo Põllu (graafikaseerija ,,Kodalased" sellest pilt ,,Päikesevaene"), Viive Tolli töötas välja oma isikupärase stiili, tegi palju lasteraamatute graafikaid. Concordia Klar. Skulptorid Ülo Õun (,,Isa ja Poeg")ja Jaan Stoar (Tammsaare kuju Tammsaare pargis) 80-datel aastate esimesel poolel erilisi muutusi ei toimunud. Väljakujunenud suunad domineerisid edasi. Teatavas mõttes oli see seisakuaeg. 80-date keskpaigas kerkib esile uus kunstnike põlvkond Etva Riia Kokamägi, Raoul Kurvits, Andres Talvi, Jaak Arro.
Ando Keskküla (1950-2008), Leonhard Lapin (b. 1947), Andres Tolts (b. 1949) and others – calling themselves SOUP 69 had emerged, declaring that they were anti- traditionalists. Such unbound individualism, not being decisive in any way, was willy- nilly directed against Estonian art heritage. Due to the sharpening political situation, a turn to symbolic and realistic style with growing interest towards the Far East cultures can be seen: Kaljo Põllu’s (b. 1934) graphic series Kodalased (Ancient Dwellers, 1973-1976) illustrated the primitive life of the Finno-Ugric tribes, back to their dwelling place in the ancient past. As for the experiments of Estonian avant-garde, their homage and adoration for the Western buffoonery may seem childish play without any real relevance. The “traditional” art aesthetics remained firmly in their place and was expressed diversely in painting (portrait, nude, landscape, interior) by Olev Subbi, Leili Muuga (b. 1922), Enn Põldroos (b
annaabi.ee 
