vaatavad neid imelikult ja ütlevad, et kui sa eesti keelt ei oska, siis räägi parem vene keeles. Tegelikult on see probleem, et kardetakse rääkida valesti ja nii üldse loobutaksegi sellest. Mis ju tegelikult on vale, sest ükskõik millise keele omandamisel on ju peamine see, et saaksid selles suhelda, olgugi, et alguses valesti, aga vaid nii ju õpibki. Eesti kodakondsuspoliitika ja selle eesmärgid Praegust kodakondsuspoliitikat peetakse määratlemata kodakondsusega isikute seas liiga karmiks. Nad on veendunud, et inimene, kes on Eestis sündinud ja kogu oma elu siin elanud, peaks saama Eesti kodakondsuse automaatselt ja kodakondsuse taotlemine on nende jaoks alandav. Neile tundub, et Eesti Vabariik teeb Eesti kodakondsuse saamise nii raskeks just sellepärast, et Eesti ei ole huvitatud neile kodakondsuse andmisest. ( ,,Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale" Võõbus: 2009)
Siin elavad muulased (siin kontekstis venelased), kes sooviksid integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus? Septembris külastas Tallinnat Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president René van der Linden. Oma kõnes kritiseeris ta korduvalt Eesti kodakondsuspoliitikat. Ta kordas süüdistusi, et Eestis on liiga palju mittekodanikke ning et venelastel on kohalikul tööturul raskem kui eestlastel. (Koorits 2007) Samas näitas ta üles võhiklikkust Eesti tegelikkuse tundmise suhtes, väites näiteks, et kohalikel valimistel saavad osaleda vaid Eesti kodanikud. Samuti taunis van der Linden pronkssõduri teisaldamist, väites, et see demonstreerib lugupidamatut suhtumist Venemaa rolli Teises maailmasõjas. (BNS 2007 ,,Van der.." )
Nii saab eristada suveräänsuse jagamatuid ja jagatavaid tunnuseid, de iure ja de facto suveräänsust. Eelnimetatud autorite empiirilise uurimuse tulemusena selgus, et kõige suveräänsem riik maailmas oli 2004. aasta andmetel Šveits. Eesti asus Šveitsiga lähedasel positsioonil. Autorid ennustasid, et pärast ühinemist ELiga Eesti suveräänsusnäitajad mõnevõrra langevad seoses kohustusega rakendada liidu nn nullsummapoliitikat, eelkõige rahapoliitikat ja kodakondsuspoliitikat. Berg ja Kuusk nägid ette ka võimalust Eesti suveräänsusastme tõusuks, juhul kui Eesti saab tunnustatud piirilepingu Venemaaga ning kasvab Eesti diplomaatiliste suhete arv kolmandate riikidega. Nimetatud riigiteadlaste 2009. aasta uuring andis maksimaalsed suveräänsuspunktid kümne palli süsteemis USA-le. Uuringusse valitud 40 riigi hulgas järgnesid Šveits ja Venemaa 9,8 punktiga: Venemaal puudus piirileping osaga naabritest, Šveitsil olid aga tekkinud probleemid alalise
5. saj- Rooma oli jätkuvalt väike, aga tugev linnriik ja mõjusfäär polnud sugugi suur. 4. saj algul oli väike tagasilöök. 390 tungisid keltide või gallid sisse. Lõid Allia lahingus Rooma sõjaväe puruks. Sissetund pidurdus. 340- 265 hakkas peale suur laienemine. Pea sajandiga vallutas kogu Itaalia Rooma põhilised vastased olid samniidid, kes olid Itaalia lõunaosas. 340a toimus ka viimane suur latiinide ülestõus roomlaste vastu. Selle mahasurumine muutus välina kodakondsuspoliitikat, st nüüd hakati lepinguid sõlmima iga liitlasega eraldi. Latiinidele anti ka rooma kodakondsust, et integreerida latiine riigikodanikeks. Sammiidi sõdade ajal oli veel üks muutus. Varem oli hopliidi faalanksi taktika, aga mägistel aladel kujundasid nad välja oma manipulaarse lahingurivi, kus olid väikesemad sõjaväeosad. Ehk kujunes uus liitlaspoliitika ja lahingutaktika. Jäid alles veel Lõuna-Itaalia Kreeka linnad.
annaabi.ee 
