osutaja tõendi alusel. Kui välisriigis väljaantud tervishoiuteenuse osutaja tõendil isikukood puudub, antakse lapsele Eesti isikukood rahvastikuregistri seaduse alusel enne sünni registreerimist Eesti välisesinduses või Eesti perekonnaseisuasutuses. [1] Lapse sünnikohana kantakse registrisse maakond ja linn või vald, kus laps sündis. Välisriigis sündinud lapse sünnikoha registreerimisel lähtutakse sünniriigi haldusjaotusest. Lapse kodakondsuseks kantakse sünni registreerimisel rahvastikuregistrisse Eesti kodakondsus, kui vähemalt ühel vanemal on Eesti kodakondsus. Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Sveitsi Konföderatsiooni kodaniku lapse sünni registreerimisel kantakse lapse kodakondsus rahvastikuregistrisse vanemate avalduse alusel. [1] 1.4. Vanemate ja eestkostja andmete registreerimine Lapse ema andmed kantakse rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja tõendi või
kedagi karistusest. Eestis avaldatakse kõik seadused, valitsuse määrused ja otsused ,,Riigi Teatajas", mis on kättesaadav igas raamatukogus ning ka Internetis aadressil www.riigiteataja.ee. Tähtsamad seadused antakse välja eraldi brosüüridena ning neid saab osta raamatupoest või laenutada raamatukogust. Eesti riigil on ka elektrooniline andmebaas, mis on kättesaadav e-riigi avalehel. Kodaniku mõiste, kodakondsus Kodanik on kodakondsusega isik. Kodakondsuseks nimetataks inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega määratakse mõlema poole õigused ja kohustused teineteise vastu. Kodaniku õigused tulenevad küll inimeseks olemisest, kuid nad on riigiti erinevad ja nende omandamiseks peab inimene olema riigi kodanik. Eesti kodakondsuse saamise üldsätted kehtestab põhiseadus. Eesti kodakondsuse saab inimene kas sünniga, naturalisatsiooni või kodakondsuse taastamisega. Õigus saada Eesti
Eestis avaldatakse kõik seadused, valitsuse määrused ja otsused Riigi Teatajas. Riigi Teataja leidub igas raamatukogus ning ta on kättesaadav interneti teel aadressil: www.riigiteataja.ee. Olulisemad seadused antakse välja eraldi brosüüridena ning neid on võimalik osta raamatupoest või laenutada raamatukogust. Eesti riigil on elektrooniline andmebaas, mis on kättesaadav e-riigi avalehel. Kodaniku mõiste, kodakondsus Kodanik on kodakondsusega isik. Kodakondsuseks nimetatakse inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega määratakse ära mõlema poole õigused ja kohustused teineteise suhtes. Kodaniku õigused tulenevad küll inimeseks olemisest, kuid nad on riigiti erinevad ja nende omandamiseks peab inimene olema riigi kodanik. Eesti kodakondsuse saamise üldsätted kehtestab põhiseadus ja täpsustab kodakondsusseadus. Eesti kodakondsuse saab inimene kas sünniga, naturalisatsiooni korras, teenete eest või kodakondsuse taastamisega
Eestis avaldatakse kõik seadused, valitsuse määrused ja otsused Riigi Teatajas. Riigi Teataja leidub igas raamatukogus ning ta on kättesaadav interneti teel aadressil: www.riigiteataja.ee. Olulisemad seadused antakse välja eraldi brosüüridena ning neid on võimalik osta raamatupoest või laenutada raamatukogust. Eesti riigil on elektrooniline andmebaas, mis on kättesaadav e-riigi avalehel. Kodaniku mõiste, kodakondsus Kodanik on kodakondsusega isik. Kodakondsuseks nimetatakse inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega määratakse ära mõlema poole õigused ja kohustused teineteise suhtes. Kodaniku õigused tulenevad küll inimeseks olemisest, kuid nad on riigiti erinevad ja nende omandamiseks peab inimene olema riigi kodanik. Eesti kodakondsuse saamise üldsätted kehtestab põhiseadus ja täpsustab kodakondsusseadus. Eesti kodakondsuse saab inimene kas sünniga, naturalisatsiooni korras, teenete eest või kodakondsuse taastamisega
annaabi.ee 
