Seetõttu püüti soojal ajal elada võimalikult palju elamu taga olevas aias, kus oli nii õhku kui ka päikest. Mööblit oli vähe, sest eluruumid olid määratud inimestele, mitte aga uhkeldava mööbli näitamiseks. Mööbel oli raske ja kohmakas (jõukamates majades tammest või pähklipuust). Elutoa keskel seisis pukkidel massiivne söögilaud, mille otsas oli esinduslik tool peremehele ja külgedel pingid kodakondsetele. Üleriided riputati nagidesse, milleks tavaliselt olid metsloomade sarved. Rõivaid ja kangaid hoiti hoolikalt kokkupanduna tugevates, väljast rautatud kirstudes. Kirstud ja muudki mööbliesemed kaeti värviküllaste vaipade ja linikutega. Vaipu riputati ka seintele, ei asetatud aga jalgade alla maha. Olenevalt aastaajast kaeti külm põrand kas õlgede, heinte või värsku, hästi lõhnava rohuga. Väga tähtis mööbliese oli voodi. XIV sajandil tulid moodi hiiglaslikud, kuni 4
väärilisi maiuseid- riigivapi kujulist hiiglaslikku piparkooki, suhkrust parti, papagoid ja kotkaid, tervet suhkrust Kremlit koos jalaväe ja kahe torni kohal liugleva kotkaga, ning suurte liuatäite kaupa martsipani, külmutatud puuvilja, sukulaadi ja teisi maiustusi, millest osa kingiti külalistele koju kaasa võtmiseks. Peetri sündimise puhul peeti kolm päeva järjest tänupalvsusi ja tulistati suurtükkidest. Tsaar Aleksei Mihhailovits tegi kodakondsetele kiingitusi,andis andeks võlgu riigile ning laskis vange vabaks või vähendas nende karistust. Kaks päeva pärast tema sündi algas Peetruse paavst, siis lükati ristimine ja ristsed edasi. Peeter ristiti 29. Juunil, Peetruse mälestuspäeval, 1672 Tsudovi kloostris. Valitsejaperekonna lapsi hoiti rahva pilgu alt eemal ja ka kirjalikes allikates mainitakse neid vaid juhuslikult, tavaliselt siis, kui neile sai pilgu heita mõni uudishimulik välismaalane: näiteks nähti, kuidas
õlipaberit. XIV sajandil ilmusid tinaliistudesse kinnitatud pudelipõhja meenutavad klaasitükid, millest kumas vaid vaevaliselt valgust läbi. Sellised väikeste akende, tambitud savist või paeplaatidest põrandatega eluruumid olid hämarad, külmad ja niisked. Mööblit oli vähe, ta oli raske ja kohmakas. Elutoa keskel seisi pukkidel massiivne söögilaud, mille otsas oli esinduslik tool peremehele ja külgedel pingid kodakondsetele. Üleriided riputati nagidesse, milleks tavaliselt olid metsloomade sarved. Rõivaid ja kangaid hoiti hoolikalt kokkupanduina tugevates, väljaspoolt rautatud kirstudes. Kirstud ja muudki mööbliesemed kaeti värviküllaste vaipadega ja linikutega. Vaipu riputati ka seintele, ei asetatud aga jalgade alla maha. Olenevalt aastaajast kaeti külm põrand kas õlgede, heinte või värske, hästi lõhnava rohuga. Väga tähtis mööbliese oli voodi
suurte meeste rivaliteedis kaasa lüüa. Mari ja Andrese pulmas tuuakse pilkelauluna Jussi surm ja ohvriksolemine selgesti välja, mispeale Andres marru läheb. Järgmisena on Sauna-tädi kord õpetust saada. Selle eest, et ta kirikuõpetaja naisele keelt kandmas käib, saab ta mehelt keretäie peksa. Mehed ei salli, kui naised end meeste asjusse segavad. Ka kirikuõpetajat ei ole kangete meeste omavahelist võitlemist segama tarvis. Kui Andres annab vihjeid ja märke, siis Pearu teeb oma kodakondsetele aeg-ajalt avalikke lojaalsusteste. Näiteks siis, kui ta kõrtsist purjus peaga koju kihutab ning värav avatud ei ole. Või siis, kui naine talle kapukaid jalga ei oska panna. Selle tagalas, kes suuri võitlusi võitleb, peab rahu, kord ning tingimusteta lojaalsus valitsema. Ja logistika peab laitmatult töötama, sest võidud sepitsetakse tagalas! Kõrts on kohaks, kus oma võitluse üle sotsiaalses kontekstis reflekteeruda ning vastast avalikult alandada ning häbistada
annaabi.ee 
