muutevormides lisandub tunnuse või liitena helitu häälik, hääldub tüve g, b, d tugevalt (k-, p-, t-na), aga kirjapildis säilib tüve algkuju (vt tabel). g, b, d helitu hääliku kõrval Liite ees Muutevormides Võõrsõnades sead/ma - seadsin, sead/ke, üleaed/ne - üleaed/sed, kodakond/ne - kodakond/sete, mood/ne - mood/sa, mood/salt, õud/ne - õud/sed, õud/selt, asbest, abt, jalgsi, vargsi, selgroog/ne - selgroog/se, absoluutne, üldse (nagu jõud - jõud/sa, jõud/salt jt. anekdoot, üld-, üldine), sünekdohh, kodakondsus,
ISIKU_OSKUS OSKUS ANKEET ERD KONTAKT_LIIK KONTAKT ISIKU_ARHIIV TASE OSKUSE_GR HARIDUS_LIIK HARIDUS ISIK TÖÖVTUS TÖÖV_LIIK ERIALA EELM_TÖÖK PUHKUS PUHK_LIIK TEADUSKND PUBL KODAKOND TÖÖLEPING LEP_LIIK ASUTUS PUBL_LIIK RIIK TÖÖL_LIIK ASUT_TEG_VALD KOOLITUS LÄH_GRUPP TL_VERS KURSUS LÄH_LIIK LÄHETUS KOOSSEIS LÄH_KULU KURS_LIIK YKSUS TEG_VALD KULU_LIIK LÄH_RIIKI AMET_NIMI
Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; sama sõna muutevormides: sead/ma sead/sin, sead/ke, künd/ma künd/sid, künd/ku, kärb/es kärb/sed, üleaed/ne üleaed/sed, kodakond/ne kodakond/sete, mood/ne mood/sa, mood/salt, õud/ne õud/sed, õud/selt, alg/ne alg/se, jõud/us jõud/sa, jõud/sale; NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, -gangster. h kirjutamine sõna algul
1. sammas majanduskoostöös on Valitsused loovutanud osa suveräänsust riigiülestele institutsioonidele (Eur Ministrite Nõukogu, Eur Komisjon, Eur Parlam ja EÜhenduste Kohtule), seejuures ainult osades (EMÜ küsimuste) on need institut juriidilise isiku staatusega ja õigus- ja teovõimega. 2. sammas ühises välis- ja julgeolekupoliitika alased tegevused, 3. sammas koostöö justiits ja siseküsimustes (leping lõi Euroopa kodakond). 1995 a uued liikmed Soome, Rootsi ja Austria maj optimism suureneb. Takistas valuutamehhanismi kõikumine (1994) valuutaspekulantide survel- Soras jt. Maastrichtis loodi kolmesambaline Euroopa Liit (nn Euroopa Maja): Maastrichti lepinguga on Euroopa Liit (paberil veel Euroopa Ühendus) töötav institutsiooniline raamistik, mis sidusalt haarab kõigi eesmärkide saavutamise. 1992 a Maastrichtis loodi nn
1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3. sama sõna muutevormides: sead/ma sead/sin, sead/ke, künd/ma künd/sid, künd/ku, kärb/es kärb/sed, üleaed/ne üleaed/sed, kodakond/ne kodakond/sete, 4 mood/ne mood/sa, mood/salt, õud/ne õud/sed, õud/selt, alg/ne alg/se, jõud/us jõud/sa, jõud/sale; NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. 4
annaabi.ee 
