25) Oru Pearu ja Karla räägivad jälle pärimisasjust. Nende ainus oletatav pärija Eedigi on nüüd kadunud. Pearu rääkis õndsast Krõõdast ja tema lastest. Peaks koha vist ikka Joosepile andma. 26)Pearu süda läks uuesti kangeks. Ta võttis jõu kokku ja tahtis vallamajja minna, et koht Joosepile kirjutada. Karla ei tahtnud vanameest lasta. Naine ütles, et las aga läheb, kui keelad, läheb hullemini. Nii aitas Ida Pearu korralikult valmisminekule ja vankri peale istutes kobis ta sealt peagi maha ja viidi sängi. Lõpuks lubas Juuli vanaisale, et ta hakkab seda Oti sigitatud last uuesti armastama, kui temast võib sündida poiss ja saada Oru pärija. Nii sai Pearu ka lõpuks rahu. 27) Oskari ja Tiina jutuajamine. Ikka põhiliselt Eedi loost. Oskar avaldas Tiinale ka oma armastust tema vastu. Tiina ei tahtnud et poiss nii räägib, see tegevat talle haiget. 28) Oli heinategemis aeg, kui kõik panid tähele, kuidas Oru Helene jooksis Andrese juurde sauna
Hansuga. Koos visati kärakat ning jällegi pakuti Jaanile kerget raha teenimise viisi, et Jaan enda juures varastatud kraami varjaks. Kuna Jaan oli parajalt joonud, hakkas ta teistele meestele sõprust pakkuma ja need nõudsid, et Jaan nendega ühineks, makstes talle isegi kolm rubla käsiraha. Jaan tuias läbi lume kodu poole, kui äkki märkas inimesi ühe talu poole suunduvat. Uuris siis, et mis asi on. Nimelt Tõnu-Jüri piiblitund, otsustas Jaangi sinna minna. Mees kobis taha nurka ja istus pingi nurgale. Pingutas mis ta pingutas, kuid lõpuks jäi magama ja suust tulid muidugi ka viina aurud. Selle kasutas muidugi Virgu Andres oma kõnes ära, et vaest saunikut veel rohkem häbistada. Nii kui jutlus lõppes, kadus Jaan välgu kiirusel kodu poole. Oli ju teda avalikult häbistatud, milles ta mingil määral ka ise süüdi oli. Kodus aitas ema ta riidest lahti. Jaan rääkis, et leidis teenistust ja sai kolm rubla
ning Hansuga. Koos visati kärakat ning jällegi pakuti Jaanile kerget raha teenimise viisi, et Jaan enda juures varastatud kraami varjaks. Kuna Jaan oli parajalt joonud, hakkas ta teistele meestele sõprust pakkuma ja need nõudsid, et Jaan nendega ühineks, makstes talle isegi kolm rubla käsiraha. Jaan tuias läbi lume kodu poole, kui äkki märkas inimesi ühe talu poole suunduvat. Uuris siis, et mis asi on. Nimelt Tõnu-Jüri piiblitund, otsustas Jaangi sinna minna. Mees kobis taha nurka ja istus pingi nurgale. Pingutas mis ta pingutas, kuid lõpuks jäi magama ja suust tulid muidugi ka viina aurud. Selle kasutas Virgu Andres oma kõnes ära, et vaest saunikut veel rohkem häbistada. Nii kui jutlus lõppes, kadus Jaan välgu kiirusel kodu poole. Oli ju teda avalikult häbistatud, milles ta mingil määral ka ise süüdi oli. Kodus aitas ema ta riidest lahti. Jaan rääkis, et leidis teenistust ja sai kolm rubla käsiraha, aga keerutas, kust ta selle teenistuse leidis
Koos visati kärakat ning jällegi pakuti Jaanile kerget raha teenimise viisi, et Jaan enda juures varastatud kraami varjaks. Kuna Jaan oli parajalt joonud, hakkas ta teistele meestele sõprust pakkuma ja need nõudsid, et Jaan nendega ühineks, makstes talle isegi kolm rubla käsiraha. Jaan tuias läbi lume kodu poole, kui äkki märkas inimesi ühe talu poole suunduvat. Uuris siis, et mis asi on. Nimelt Tõnu-Jüri piiblitund, otsustas Jaangi sinna minna. Mees kobis taha nurka ja istus pingi nurgale. Pingutas mis ta pingutas, kuid lõpuks jäi magama ja suust tulid muidugi ka viina aurud. Selle kasutas muidugi Virgu Andres oma kõnes ära, et vaest saunikut veel rohkem häbistada. Nii kui jutlus lõppes, kadus Jaan välgu kiirusel kodu poole. Oli ju teda avalikult häbistatud, milles ta mingil määral ka ise süüdi oli. Kodus aitas ema ta riidest lahti. Jaan rääkis,
(aa-men! hosianna, hosianna, halleluuja!)» Ja nii edasi. Ei saanud enam aru, mis jutlustaja ütles -- nii tugev oli karjumine ja nutt. Inimesed tõusid hulgana püsti; tungisid kõigest jõust patukahetsejate pingi poole; pisarad voolasid mööda nägusid alla. Kui kõik patukahetsejad rüsinal esimeste pinkideni jõudsid, hakkasid nad laulma ja kisendama, heitsid meeletult ja pööraselt põlvili maha. Noh, siis nägin, et kuningas tegi kaasa; ta hääl kostis teistest üle. Selle peale kobis ta üles lavale ja jutlustaja palus teda rahvale rääkida, ja ta tegi seda. Ta ütles neile, et oli mereröövel, -- et oli olnud mereröövliks kolmkümmend aastat kaugel India ookeanil. Möödunud kevadel olevat ta meeskond lahingus tublisti vähenenud ja ta olevat nüüd kodumaale tulnud uusi mehi koguma. Aga tänu taevale olevat ta öösi paljaks röövitud, teda olevat ühegi tsendita aurikult kaldale heidetud. Ta olevat rõõmus selle üle, see olevat
Peale Indreku ei liigahtanud ükski. Aga kui Kopfschneider helistamist ei jätnud, karjuti talle mitmelt poolt: ,,Aitab juba! Käi kuradile! Tola! Katsu, et minema saad!" Mõnedele valmistas helistamine nalja. Need hüüdsid: ,,Tule ligemale! Ei kuule hästi! Homme tule kahega! Võiksid läbi öö kõlistada, saaks mõnus magamine!" Kui lätlane nägi, et eestlased ja venelased -- teised rahvused polnud Siberis esindatud -- hakkasid end liigutama, võttis ta kellakõra pihku ja kobis läbi luugi alla. Nüüd kargas keegi kohe voodist ja kustutas tule ning kõik asetusid uuesti magama -- koiduunele, nagu öeldi. Ka Indrek puges uuesti vaiba alla, aga uni ei tulnud enam, olgugi et ümberringi hakkas kostma sügav magajate hingamine, isegi norskamine. Nõnda ei kestnud see kaua, sest trepilt kostis uuesti kobin ja läbi luugiprao vilkus valgusekiir. ,,Poisid, valge!" hüüdis keegi ärksam. Järgmisel hetkel kerkis luuk ja nähtavale tuli härra Ollino valge pea
annaabi.ee 
