võrreldaks ning „ühele pulgale pandaks“, nii ka õpilased ei soovi, et neid klassi ees mingit viisi alandataks või võrreldaks, seda eriti arvestases asjaolu, et nendega ühes ruumis viibib rohkelt eakaaslasi. Olen omast kogemusest pannud tähele, et kui minu kontrolltööd või ükskõik, mis teadmistekontrolli on õpetaja klassi ees arvustanud või halvasti kommenteerinud, siis tekib selle õpetaja suhtes mingi teatud ebasümpaatia, ning imelikul kobel ei meeldi eriti ka enam see aine, mida ta õpetab. Eks loomulikult aasta aastalt olen endalegi nii öelda „paksu nahka“ kasvatanud igasuguste kommentaaride suhtes, kuid mingi jälje võib selline kogemus siiski igale õpilasele jätta, nagu ka ükskõik, millisele inimesele keda on teiste juuresolekul alandatud. Niisiis teeb ühe õpetaja heaks just need omadused, mida ühiskonnas tegelikult kõik väärtustavad. Need on omadused, mida me tahame näha oma sõbras, pereliikmes,
Jällegi tuleb Don Juan tänu kavalusele raskest olukorrast välja, öeldes, et tuleb varsti sellele,kellele ta on lubanud abielu, järgi. Neiud aga ei tea, et mõlemale on abielu lubatud, sest Don Juani kaval jutt pani nad uskuma, et teine on lihtsalt kade. Kolmas probleem on seotud esimesega. Nimelt otsivad Donja Elvira vennad, Don Carlos ja Don Alonso Don Juani taga, et kätte maksta oma õe eest, kelle Don Juan võrgutas ja kloostrist röövis. Juhuslikul kobel kohtuvad Don Carlos ja Don Juan metsas, kusjuures viimane päästab esimese elu röövlite käest. Nii võlgneb Don Carlos oma elu oma vaenlasele ja tema au sunnib oma päästja tegeliku nime teada saades tal siiski lahkuda, ehkki tema vend, Don Alonso sellele vastu on. Kui Don Juan kuju juurde õhtustama läheb, kohtavad vennad tada taas. Don Juan teeskleb kahetsust ja jumalakartlikust, näidates, kus on tee, mida mööda tä pärast õhtusööki lahkuda kavatseb. Vennad
''Koitu ja Hämarikku'' vaadates tekivad ainult positiivsed mõtted ja tunded , sest juba pealkiri tõotab midagi head. Skulptuur on suhteliselt heades mõõtmetes. On näha et kunstnik on tükikese oma hinge teosesse pannud. See teos oli ka üks minu lemmikutest just nimelt selle suurese ja mõtte poolest. Teine eesti skulptuuri rajaja Weizenberg esindab seda hilisklassitsismi, mille lähtekohaks oli Thorvaldseni looming, mis huvitaval kobel püsis nii kaua elujõulisena. Weizenbergi tööde paremik on loodud rahvusliku mütoloogia ainetel. Nii Köler, Weizenberg kui ka Adamson tegutsesid suurelt jaolt väljaspool kodumaad. Sajandi lõpul aga asusid mitmed kunstnikud peale välismaal veedetud õpinguaastaid elama kodumaale ja on iseseisva Eesti kunstielu teerajajad. Düsseldorfis õppinud Paul Raud, kes viljeles portreemaali, on järjekindel realist. Maalides enamjaolt saksa
Jällegi tuleb Don Juan tänu kavalusele raskest olukorrast välja, öeldes, et tuleb varsti sellele,kellele ta on lubanud abielu, järgi. Neiud aga ei tea, et mõlemale on abielu lubatud, sest Don Juani kaval jutt pani nad uskuma, et teine on lihtsalt kade. Kolmas probleem on seotud esimesega. Nimelt otsivad Donja Elvira vennad, Don Carlos ja Don Alonso Don Juani taga, et kätte maksta oma õe eest, kelle Don Juan võrgutas ja kloostrist röövis. Juhuslikul kobel kohtuvad Don Carlos ja Don Juan metsas, kusjuures viimane päästab esimese elu röövlite käest. Nii võlgneb Don Carlos oma elu oma vaenlasele ja tema au sunnib oma päästja tegeliku nime teada saades tal siiski lahkuda, ehkki tema vend, Don Alonso sellele vastu on. Kui Don Juan kuju juurde õhtustama läheb, kohtavad vennad tada taas. Don Juan teeskleb kahetsust ja jumalakartlikust, näidates, kus on tee, mida mööda tä pärast õhtusööki lahkuda kavatseb. Vennad
igal pool nuhk tegi märkmeid, kas loetakse ikka nii nagu teoses on. Iga asja jaoks on eeskirjad. Eeskirjad nõuavad vastutust, aga keegi ei taha vastutada. Bürokraatia naeruvääristamine, komisjone on kõigeks vaja, mis loovad omamoodi komisjone. Reaalsus mees luges raamatut. Paralleel reaalsus tekib, kus on eekirjad, komisjonid, üldse ei teata, kas seda kõike üldse vaja ja bürokraatlik masinavärk jaguneb osadeks, mis lähvad uue süsteemi osadeks, mees enam ei tule. Imelikul kobel sai see raamat ikkagi ilmuda. MATS TRAAT 1936 Tegemist mehega, kes sündis Tartumaal Palupera vallast (lihtne maapoiss). Ta on ise ennast üles töötanud, sest tuli suhteliselt kitsasest oludest ikkagi. 1964 aastal sai sisse Moskva Gorki nimelisse Kirjandus Instituuti. Ta õppis seal filmi poolt rohkem stsenarist. "Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi" Tuli kirjandusse luulega (mitte klassikaline, vaid tema uules on suur proosaalge). Praeguseks