(nt Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tavaliselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiikri ül: tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine, ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub spiiker riigipea kohusetäitjaks, nimetab komisjoni esimehed. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni, ühes komisjonis peab olema saadikuid mitmetest erakondadest.Umbes
Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Pparlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ( esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker ( Ene Ergma) , kelle valivad parlamendisaadikud. Tavakohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koosseisu määramisel jälgitakse, et ühes komisjonis oleks saadikuid mitmetest erakondadest. Umbes pooli komisjone peab juhtima opositsioonierakondade saadikud. Koalitsioon moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon kuuluvad need
· Riigikogu tegevus koosneb vormiliselt: o täiskogu istungitest (võetakse vastu seadused ja otsused) o komisjonide istungitest o tööst valijatega Parlamendi struktuur: · Formaalõiguslik struktuur fikseeritud seadusega o Juhatus (esimees e. spiiker juhib parlamendi igapäevatööd; aseesimehed) Valimised toimuvad esimesel istungil, kandidaadi võib üles seada iga Riigikogu liige Eestis kuulub aseesimehe koht tavaliselt mõne koalitsioonierakonna liikmele Aseesimehi valitakse üheaegselt, hea kombe kohaselt on üks neist opositsioonist o Komisjonid toimub õigusaktide analüüs, ettevalmistamine Alatised keskenduvad ühele eluvaldkonnale Euroopa Liidu asjade komisjon; keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon.
parteilise kuuluvuse peatamist ametiajaks. Mandri- Euroopas jääb spiiker edasi partei liikmeks, kuid pole erakonnas juhtival kohal. USA-s ja Indias aga onparlamendi esimees 10 Valitsemine ja avalik haldus ühtlasi ka oma erakonna juhtiv tegelane. Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimeeste ametissehääletamine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Tava kohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiikeri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide või fraktsioonide töös, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes (riigipea pikaajalise eemaloleku korral) muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks – riigipea kohusetäitjaks.
annaabi.ee 
