Üks faasidest on vesi ja teine «õli». Kummas vedelikus lahustab PAA, mis stabiliseerib emulsiooni. Emulsioonid võivad tekkida iseeneslikult, aga sagedamini mehaanilisel dispergeerimisel. Emulsioonide üks olulisi omadusi on stabiilsus. Emulsioonid pole termodünaamiliselt püsivad tänu oma kõrgele pinnaenergiale (faasidevaheline piirpind on väga suur). Stabiilsus võib kaduda mitmesugustel põhjustel: a) sedimentatsioon, b) tilgakeste koalestsents. Esimeses astmes emulsiooni tilgakesed ujuvad pinnale (näiteks õ-v emulsioonide korral) gravitatsioonijõudude toime. Teises astmes toimub tilgakeste koalestsents, mille füüsikaliseks aluseks on pinnaenergia vähenemine ja sellega kaasneb tilgakeste suurenemine. Emulsioonide stabiliseerimiseks tuleb kasutada emulgaatorit. Emulgaatorimaterjalid: PAA, KMÜ, looduslikud materjalid, üeenestatud tahke aine (pulber). Emulgaator moodustab adsorbse
elektrijuhtivus on aga praktiliselt null (õli ei juhi elektrit). Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10 m). -7 Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. C 0,1...74% (mahu%). 2) kontsentreeritud emulsioonides d Nende saamiseks kasutatakse dispergeerimismeetodeid ning seetõttu on tilgakeste mõõtmed suhteliselt suured (~0,1 1 m ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud d C 74%
sama vanem eelmises põlvkonnas on 1/(2N). Kui 2 indiviidil on sama vanem eelmises põlvkonnas, siis need liinid ühinevad (koalestseeruvad) ja liine jääb 1 võrra vähemaks. Kui viimased 2 alles jäänud liini ühinevad, oleme jõudnud MRCAni. Intensiivsem triiv tähendab, et fikseerumine saabub keskmiselt rutem. Järelikult peab väikese Ne-ga populatsiooni indiviidide viimane ühine eellane olema hiljutisem, kui suure Ne-ga populatsiooni oma. P(koalestsents, eelmises põlvkonnas) = 1/2Ne 4. Kuidas arvutada keskmist oodatavat TMRCA ehk puu sügavust, kasutades suhtelist aega populatsioonisuuruse suhtes? Miks on genealoogiliste puude kõrgusel suur hajuvus? k liini seas leiavad 2 liini ühise esivanema (1 koalestsents = liinide arv väheneb 1 võrra) keskmiselt aja t(i) jooksul: Generatsioonides t(i) = 2*2N/(k*(k-1)) 2N ühikutes t(i) = 2N/(k*(k-1)) Keskmine TMRCA ehk puu sügavus:
v/õ tüüpi emulsiooni elektrijuhtivus on aga praktiliselt null (õli ei juhi elektrit). Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10-7 m). Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. 2) kontsentreeritud emulsioonides Cd 0,1...74% (mahu%), Nende saamiseks kasutatakse dispergeerimismeetodeid ning seetõttu on tilgakeste mõõtmed suhteliselt suured (~0,1 1 µm ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud Cd 74%. Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud polüeedriks ja
evolutsioonipuud, kuid võimaldavad geenidele erinevaid DNA evolutsiooni mudeleid. Kõik valimis olevad liigid ei pea olema esindatud kõigi puu konstrueerimiseks kasutavate ortoloogsete geenide järjestustega. 55. Iseloomustage konsensusmeetodit. Konstrueeritakse kõikide geenide geenipuud. Liigipuu hinnang kujuneb geenipuude põhjal. Konsensusmeetodi liigipuu hinnang = geenipuude konsensuspuu. 56. Kuidas mõjutab liigipuu konstrueerimist sügav koalestsents e liinide mittetäielik sorteerumine? Liigipuu sees on palju geenipuid. Geenipuud ei pruugi olla identsed üksteisega ega liigipuuga. Ebakõla peamiseks põhjuseks on liinide mittetäielik sorteerumine. Liinide mittetäielikku sorteerumist esineb rohkem hiljutise lahknemisega liigipuude korral. Saab nähtavamaks, kui iga liiki esindab mitu indiviidi. Ehk ühes liigis mitme geeni järglased. 57. Kirjeldage mitmele populatsioonile kohaldatud
elektrijuhtivus on aga praktiliselt null (õli ei juhi elektrit). Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10-7 m). Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. 2) kontsentreeritud emulsioonides Cd 0,1...74% (mahu%). Nende saamiseks kasutatakse dispergeerimismeetodeid ning seetõttu on tilgakeste mõõtmed suhteliselt suured (~0,1 1 µm ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud Cd 74%. Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud
annaabi.ee 
