Kummi kasutatakse väga paljudes erinevates asjades, näiteks autorehvis, veekindlates riietes, jalanõudes, kummikinnastes, elektrijuhtmete isolatsioonisja ka kustutuskummis. Kumm ongi just sellepärast niivõrd kasulik, et seda saab kasutada väga paljudel erinevatel eesmärkidel. Kummi saadakse katusuki vulkaniseerimisel. Tegemis on protsessiga mille leiutas leiutas Charles Goodyear, 1839-l aastal. Kummi saamisel algul koaguleeritakse katsuki taim happega. Selle tulemusena saadakse looduslik kautsuk. Edasiselt saadakse selle tulemusena ,,kõvakummi". Sellele lisatakse veel ka täiteainet, näiteks tahma mis annab meile tuttava kummi. Tänapäeval kasutatakse ka veel loodusliku katsuki asemel ka sünteeskummi mis annab rohkem Kummi leiti juba ammu ka Lõuna Ameerikast. Kuid siis ei osatud kummiga palju peala hakata. Ka kummi kasvatamine ja ka korjamine oli väga kallis ja sellega
vulkaniseeritud kautsuk. Omadused: · Suhteline (pöörduv) deformatsioon kuni 1000%, · tihedus 870-930 kg/m3, · hea elektriisolaator (eritakistus 1012 ... 1015 m). Saamine: Saadakse kautsuki vulkaniseerimisel (protsessi leiutas Charles Goodyear 1839), sõltuvalt lähtekautsuki omadustest saadakse mitmeid eriomadustega kummisorte. Lähteainenena kasutatav kautsukitaimede (tätsaim brasiilia hevea, Hevea brasiliensis) lateks koaguleeritakse esmalt happega, töötluse tulemusena saadakse kõrge molekulmassiga (70 000 ... 2 500 000) looduslik kautsuk. Vulkaniseerimise käigus väävli manulusel tekkivad polümeeri molekulide vahele 2-10 väävli aatomi pikkused ristsidemed, muutes oluliselt materjali elastseid omadusi. Vulkaniseerimisel suure hulga väävliga saadakse mitteelastne nn. kõvakummi e. eboniit. Lisandina sisaldab kummi täiteaineid (tahma või valgetahma
Ravi: Nii seesmiste kui välimiste hemorroidide puhul on tähtis konservatiivne ravi anaalhügieen, defekatsiooniõpetus (põlved kõrgendatud asendis), kiudained toidus, piisav vedelikutarbimine, leiged vannid, kreemid ja küünlad. I ja II staadiumi seesmiste hemorroidide puhul üldiselt kirurgiliselt ei läheneta, kasutatakse skleroteraapiat (näiteks alkoholiga), paigaldatakse kummiligatuurid hemorroidi kaela, et vähendada verevarustust, või koaguleeritakse elektri, infrapunalainete, krüoteraapiaga. III ja IV staadiumi seesmiste hemorroidide puhul on näidustatud operatsioon (efektiivsed, aga valusad ja pika taastumisega). Milligan-Morgani op avatud hemorroidektoomia, kus kasutusel on bipolaarsed käärid või ultraheli skalpell, millega esineb oluliselt vähem veritsust. Fergusoni op suletud hemorroidektoomia. 29
36. Millistes tingimustes teostatakse tavaliselt sadestamine? Madal RS saavutatakse: kõrgel temperatuuril (lahustuvus on suurem), aeglase reaktiivi lisamisega (hoitakse reaktiivi kontsentratsiooni madalal), vahel saab ka pH-ga mängida. 37. Mida nimetatakse sademe vanandamiseks? Miks sadet vanandatakse? Vanandamiseks nimetatakse sademe seista laskmist eesmärgiga saada suuremad osakesed. See on vajalik, sest alati pole võimalik vältida kolloidosakeste teket sel juhul kolloidsadet koaguleeritakse (kuumutatakse lahust, lisatakse elektrolüüti, vanandatakse), mis toob kaasa suurema läbimõõduga sademeosakeste tekke. 38. Mida nimetatakse kaasasadenemiseks? Milliseid liike kaasasadenemist esineb? Kaassadenemine on nähtus, mille korral osakesed, mis oleksid tüüpiliselt sadestustingimustel lahustuvad, kantakse koos tekkiva sademega lahusest välja. Kaassadenemise liigid: adsorptsioon pinnale, segakristallide teke, sulundite teke. 39. Homogeensest lahusest sadestamine