Koosneb lahustunud ainest ja lahustist. Solvent e. lahusti on mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut. Polaarne solvent Mittepolaarne solvent Kolloidlahused on lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad. Koagulatsioon ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsioonilävi on minimaalne elektrolüüdi kontsentratsioon, mis teatud tingimuste korral kutsub esile kolloidlahuse kiire koagulatsiooni. 3. Tasakaal elektrolüüdilahustes Tugevad happed on HCl, HNO3, H2SO4. Nõrgad happed on H2CO3, H2S Tugevad alused on IA-st kõik: LiOH, NaOH, KOH, RbOH, CrOH, IIA-st Ca(OH)2, Sr(OH)2, Br(OH)2 Nõrgad alused on kõik ülejäänud. 4. Puhverlahused koosnevad nõrga happe (või aluse) ja tema soola lahusest ning
Need on ained, millel on poolkolloid omadused. 51. Kolloidsüsteemide stabiilsus. Termodünaamiliselt ebastabiilne. Püsivus seisneb kineetilistel iseärasustel e kineetiliselt stabiilne. Stabiilsuse põhjustab kolloidosakese elektriliselt laetud pind. => elektriline kaksikkiht. Kolloidlahused on stabiilsed kui on eemaldatud elektrolüüdid, mis vähendavad lahuse püsivust ja segavad uurimist. 52. Agregatiivne püsivus, koagulatsioon, koagulatsioonilävi ja selle arvutamine, Shultze-Hardy reegel. Agregatiivne püsivus – aine võime mitte muuta enda agregaatolekut. Koagulatsioon – kalgendumine, on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks, pöördumatu. Schultze-Hardy reegel - The sensitivity of lyophobic colloids to coagulating electrolytes is governed by the charge of the ion opposite that of the colloid, and the sensitivity increases more rapidly than the charge of the ion.
Elektrijuhtivuse järgi saame ettekujutluse soolade soolade sisaldusest, kuid täpselt midagi ei saa. Leeliselisus näitab vee või pinnaseproovi võimet neutraliseerida vesinikioone. Sooli koaguleerimislävi Sool- kolloidsüsteem Koagulatsioon- kolloidosakeste omavaheline liitumine agregaatideks, sadenevad välja. K2SO42K++SO2-4 Al2(SO4)3Al3++3SO2-4 K3[Fe(CN6)]3K++Fe(CN6)3- Viimane antud juhul parim koagulant, sest selle absoluutväärtus on suurim. Vaadelda tuleb aniooni indekseid. Koagulatsioonilävi näitab vähimat elektrolüüdi kontsentratsiooni, mis kutsub esile koagulatsiooni. Mida suurem koagulatsiooni lävi, seda rohkem vaja elektrolüüti lisada. Kui on negatiivseid aatomeid, siis parim koagulant on Al2(SO4)3, sest Al3+ on surima vastaslaenguga. Reagent- ühend,mis ainult selle uuritava lahusega annabteatud värvi, oleneb värvi tugevusest, saab teada kontsentratsiooni. Gaaside lahustumine vees.
Seega peab püsivus seisnema kineetilistel iseärasustel. Võib ka öelda et kolloidsüsteemid on termodünaamiliselt labiilsed, aga kineetiliselt stabiilsed. Tõmbuvad atraktsioonijõudude toimel, mis vähenevad ligikaudu võrdeliselt 1/R 2 kui R on osakeste vaheline kaugus. Nendel interaktsioonidel palju pikem ulatus kui üksikaatomite korral. Vastu töötavad näiteks kaitsev kile, samamärgilised laengud osakeste pinnal jne 10. Agregatiivne püsivus, koagulatsioon, koagulatsioonilävi ja selle arvutamine, Shultze-Hardy reegel. Agregatiivne püsivus väljendub osakeste otseses võimes säilitada dispergeerimisastet. Süsteem on alati valmis vähendama oma eripinda (s.t. agregeeruma). Seega peab kogu aeg olema seda takistav ületamatu potentsiaal. Selleks on agregatiivse püsivuse korral pinnalaeng (üks ja sama, siis tõukuvad) ja solvatatsioon (takistab kokkupuudet, võib ka olla laengute tõukumine). Peab ületama solvatatsioonienergia.
Ärahoidvad faktorid on molekulaarsed kaitsekihid. Kõige kuulsamad neist on bioloogilised kaksikkihid n. raku kaksikkiht. Selline kiht on oma ehituse poolest raskesti läbitav (suur solvatsiooniaste, rakkudes ka pinna potentsiaal) Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Koagulatsioonilävi ja Schulze-Hardy reegel Koagulatsioonilävi on selline elektrolüüdi kogus, mille juures hakkab märgatav koaguleerimine. Sellega on seotud kriitiline tseeta-potentsiaal, millest allpool hakkab koaguleerumine. Koagulatsiooni tekitab see ioon, mille valents on suurem ja mille laeng on vastasmärgiline laengutmääravate ioonide omale. Koagulatsiooni tekitavad palju rohkem mitmevalentsed ioonid. Samavalentsete seas aga, suure raadiusega ioonid (Cs rohkem kui Li) Koagulatsiooni koostöö
täiendavalt. Siin on eeldatud, et põrkumiste efektiivsused on võrdsed. Seega suuremate nihkekiiruste (G) ja suuremate osakeste (d) korral dom ortokineetiline koagulatsioon. Tegelik koag.kiirus on nende kahe kiiruse summa: 7. Mida nimetatakse kogulatsiooniläveks? Kuidas mõjutab koaguleeriva iooni laeng koagulatsiooniläve väärtust? Koagulatsioonilävi vähim elektrolüüdi kontsentratsioon, milline kutsub esile nähtava koagulatsiooni. 23 Kolloidlahuse püsivus on tingitud samanimeliste laengutega osakeste tõukumisest. Sellepärast ongi koaguleerivaks iooniks kolloidosakese laengule vastasmärgiline lisatava elektrolüüdi ioon. Koagulatsioon algab siis, kui -potentsiaal langeb allapoole mingit kriitilist potentsiaali väärtust kriitiline. 8. Milliseid aineid kasutatakse lüofoobsete disperssete süsteemide stabiliseerimisel? 9
Soolid, millede osakeste pinnal on veel ka solvaatkiht, võivad säiluda pikka aega, ilma et nad koaguleeruksid. Püsivuse suurendamiseks kasutatakse samuti kõrgmolekulaarsetest ainetest kaitsekihte, millede koostises on polaarseid või ionogeenseid rühmi, millised muudavad kolloidosakese pinna lüofiilseks ja seega ka koaguleerumisele vastupidavamad. Kelme kolloidosakese pinnal takistab osakeste lähenemist kaugusele, kus hakkaksid mõjuma osakestevahelised tõmbejõud Koagulatsioonilävi vähim elektrolüüdi kontsentratsioon, milline kutsub esile nähtava koagulatsiooni. Kolloidlahuse püsivus on tingitud samanimeliste laengutega osakeste tõukumisest. Sellepärast ongi koaguleerivaks iooniks kolloidosakese laengule vastasmärgiline lisatava elektrolüüdi ioon. Koagulatsioon algab siis, kui -potentsiaal langeb allapoole mingit kriitilist potentsiaali väärtust kriitiline. Schulze-Hardy reegel: koaguleerivat toimet omab tavaliselt see ioon, milline on
kolloidosakese laengule ja suurema laenguga iooni koaguleeriv toime on suurem Munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel Loodusliku vee puhastamisel lisatakse vette koagulante, seejärel setitatakse või filtreeritakse tekkinud suuremad osakesed *Seega kutsuvad kõik elektrolüüdid alates teatud kontsentratsioonist esile kolloidlahuste koagulatsiooni. Seda kontsentratsiooni nimetatakse koagulatsiooniläveks. *Koagulatsioonilävi on minimaalne elektrolüüdi kontsentratsioon, mis teatud tingimuste (sooli kontsentratsiooni, elektrolüüdi lisamise kiiruse, temperatuuri jms) korral kutsub esile kolloidlahuse kiire koagulatsiooni. Flokulatsioon osakeste ühendamine "siduvate" ühendite abil. Flokulantidena kasutatakse laetud rühmi sisaldavaid polümeere. Flokulatsiooni kasutatakse näiteks veepuhastuses. Flokulatsiooni mõjutavad tegurid: osakeste suurus, külgetõmbejõud sõltub otseselt osakeste
kolloidosakese laengule ja suurema laenguga iooni koaguleeriv toime on suurem Munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel Loodusliku vee puhastamisel lisatakse vette koagulante, seejärel setitatakse või filtreeritakse tekkinud suuremad osakesed *Seega kutsuvad kõik elektrolüüdid alates teatud kontsentratsioonist esile kolloidlahuste koagulatsiooni. Seda kontsentratsiooni nimetatakse koagulatsiooniläveks. *Koagulatsioonilävi on minimaalne elektrolüüdi kontsentratsioon, mis teatud tingimuste (sooli kontsentratsiooni, elektrolüüdi lisamise kiiruse, temperatuuri jms) korral kutsub esile kolloidlahuse kiire koagulatsiooni. Flokulatsioon osakeste ühendamine "siduvate" ühendite abil. Flokulantidena kasutatakse laetud rühmi sisaldavaid polümeere. Flokulatsiooni kasutatakse näiteks veepuhastuses. Flokulatsiooni mõjutavad tegurid: osakeste suurus, külgetõmbejõud sõltub otseselt osakeste
annaabi.ee 
