süsteemile vajalik püsivus 84. Koagulatsioon. Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. Füüsikaliste tegurite seas on ultraheli, elektrilised mõjutamised, keemiliste seas on valdavaks koagulantide kasutamine. Igapäevaelus kohtab kalgendumist väga sageli seoses toidu valmistamisega: Muna keetmisel või praadimisel kalgendub munavalge kõrge temperatuuri tõttu. Piima hapendamisel toimub piimavalkude kalgendumine ja saaduseks võib olla hapupiim, kohupiim, juust. Koagulatsiooni tüüpnäiteks organismi tasandil on vere hüübimine, mis omab väga olulist tähendust homöostaasi aspektist. 85. Valguse hajumine disperssetes süsteemides.
84. Koagulatsioon. Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. Füüsikaliste tegurite seas on ultraheli, elektrilised mõjutamised, keemiliste seas on valdavaks koagulantide kasutamine. Igapäevaelus kohtab kalgendumist väga sageli seoses toidu valmistamisega: Muna keetmisel või praadimisel kalgendub munavalge kõrge temperatuuri tõttu. Piima hapendamisel toimub piimavalkude kalgendumine ja saaduseks võib olla hapupiim, kohupiim, juust. Koagulatsiooni tüüpnäiteks organismi tasandil on vere hüübimine, mis omab väga olulist tähendust homöostaasi aspektist. 85. Valguse hajumine disperssetes süsteemides.
Nt. juust, sült, leib, lihaskiud, kõhred. · Assotsieerunud molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja fiilne) nt. seep. Kõiki neid hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Koagulatsioon kolloidsüsteemi osakeste välismõju toimel või välismõjuta liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilisi struktuuri koageeli. Põhjustajateks ultraheli, elektrilised mõjutamised ja koagulantide kasutamine. Asorbent aine või keha, mille pinnal toimub adsorptsioon. Adsorptsioon ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. Adsorptsiooniisoterm adsorbeerunud aine hulga sõltuvus aine kontsentratsioonist välisfaasis. · Füüsikaline adsorptsioon van der Waalsi jõud, pööratav protsess. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel nii nõrgad, et adsorbanti on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. Sama adsorbenti saab kasutada korduvalt
komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. 90. Koagulatsioon. Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. Füüsikaliste tegurite seas on ultraheli, elektrilised mõjutamised, keemiliste seas on valdavaks koagulantide kasutamine. Igapäevaelus kohtab kalgendumist väga sageli seoses toidu valmistamisega: Muna keetmisel või praadimisel kalgendub munavalge kõrge temperatuuri tõttu. Piima hapendamisel toimub piimavalkude kalgendumine ja saaduseks võib olla hapupiim, kohupiim, juust. Koagulatsiooni tüüpnäiteks organismi tasandil on vere hüübimine, mis omab väga olulist tähendust homöostaasi aspektist. 91. Valguse hajumine disperssetes süsteemides.
Suspensioonid -tahke aine pihustunud vedelikus (savi, liiv- vees); Emulsioonid - üks vedelik teises (rasv piimas) Kolloiddisperssed süsteemid- 10-7 – 10-9 m. 98. Koagulatsioon. Koagulatsioon on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised tegurid (ultraheli, elektrilised mõjutamised) ja keemilised (koagulantide kasutamine). 99. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. iseeneslik protsess, eksotermiline, temp. tõus vähendab adsorptsiooni. Pindaktiivne osake - hästi adsorbeeruv lahuse komponent Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline, temp. tõus vähendab adsorptsiooni. - Füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd
kahjustumuse jm. hinnangute kaudu. Sekundaarne bioloogiline produktiivsus heterotroofide bioproduktsioon. Sekundaarproduktsioon teisene toodang, energiakogus, mille on talletanud toiduahela teise astme (sekundaarse troofilise taseme) taimtoidulised organismid (fütofaagid); selle astme kogutoodang või energiakogus, mis antakse edasi kolmandale astmele (teisene puhastoodang). Selitamine selitus, vee vabastamine heljumist, enamasti koagulantide abil. Selleks rajatud ehitist nim. setitiks (ka selitiks, settebasseiniks). Seltsing lühemaks või pikemaks ajaks (toitumine, kosimiskäitumine, ränne, puhkus, ööbimine) moodustuv loomade rühm, loomade kooselu lihtsamaid vorme. Servaeffekt vt. ökoton. Settekäitlus reoveesette töötlemine keskkonnaohutuks või utiliseerimiskõlblikuks. Puhastuses tekkiv toorsete
annaabi.ee 
