kasutama ametliku residentsina. SAKSAMAA Neuschwansteini loss • Lossi arhitektiks oli Eduard Riedel. • Lossi ehitati aastail 1869–1892 ning osa algselt planeeritust on tänini ehitamata. Reichsdag • Saksamaa parlamendihoone, mis oma erilise klaaskupli tõttu on üks Berliini populaarsemaid vaatamisväärsusi. Sanssouci loss • Asub Berliini lähistel • Ehitati 1744-1747aastal. • Arhitektiks oli Georg Wenzeslaus von Knobelsdorff. Augustusburgi loss • Ehitati 1725-1768 . • Kuulub UNESCO kultuuripärandisse. AUSTRIA Hofburgi loss • Habsburgide dünastia hiilgust meenutav 600-aastane keisriloss. • Massiivne ehitis, mis oma mõõtmetelt võiks võistelda Euroopa suurimate kaitseehitistega. • Tänapäeval Austria presidendi residents. ITAALIA • Venezia • Doodžide palee • Alt kerge ja õhuline, ülevalt sakiline ja tõrjuv • ~1309- 1442,
The richest forms of German Rococo are in Catholic Germany (illustration, above). Rococo plasterwork by immigrant Italian-Swiss artists like Bagutti and Artari is a feature of houses by James Gibbs, and the Franchini brothers working in Ireland equalled anything that was attempted in Great Britain. Inaugurated in some rooms in Versailles, it unfolds its magnificence in several Parisian buildings (especially the Hôtel Soubise). In Germany, French and German artists (Cuvilliés, Neumann, Knobelsdorff, etc.) effected the dignified equipment of the Amalienburg near Munich, and the castles of Würzburg, Potsdam, Charlottenburg, Brühl, Bruchsal, Solitude (Stuttgart), and Schönbrunn. In Great Britain, one of Hogarth's set of paintings forming a melodramatic morality tale titled Marriage à la Mode, engraved in 1745, shows the parade rooms of a stylish London house, in which the only rococo is in plasterwork of the salon's ceiling. Palladian architecture is in control.
Arhitektuuris säilis baroki põhiplaan, ent eksterjööri kujundusest kadus raskepärane monumentaalsus, välditi sambaid ja poolsambaid, seinte liigendamiseks kasutati pilastreid. Arhitektuurne dekoor muutus lamedamaks. Rokokoo levis eriti Prantsusmaal, leidis suurejoonelise väljenduse Saksamaal ja Austrias ning mõjutas oluliselt vene 18. sajandi barokki. Rokokoo- ajastu arhitekte: G.G. Boffrand, F. De Cuviller, vennad Asamid, W. Von Knobelsdorff. Sisekujundus. Rokokoo interjööridest kaovad välisarhitektuuri elemendid, see on peen, dekoratiivne, kerge, asümmeetriline. Perioodi dekoratiivne kunst kuulub oma rafineerituse, asümmeetriliste kompositsioonide, intiimse vaimu ja mugavuse poolest 18.sajandi kunsti kõrgsaavutuste hulka. Interjööris püüti eluruumidele anda võimalikult rohkem intiimsust, selleks eraldati eluruumid paraadruumidest. Barokse palee pearuumi – saali – asemele astus nüüd
silmapaistvaks näiteks ). Berliin ja selle lähiümbrus said 18. sajandil rookoo mõjude arendajaks Saksamaal. Barokkarhitekruut aga oli Berliini ilmet määranud juba 17. sajandi lõpul. Sellest annavad tunnistust A. Schlüteri ( 1634-1717 ) loodud mitmed fassaadid Berliini lossile. Schülteri peamiseks innustajaks on olnud Rooma barokkarhitektuur, millele ta on andnud monumentaalse , pisut raskepärase vormi. 18. sajandil kujunes Berliini juhtivaks arhitektiks W. von Knobelsdorff ( 1699-1753 ), keda on juhtinud põhiliselt Prantsusmaalt saadud impulsid - lihtsa, klassitsistliku põhikoega välisarhitektuurile vastandub elegantne rokokoolik sisekujundus. Knobelsdorffi projekteeritud Sanssouci loss ( 1745-47 ) Potsdamis Berliini külje all on Saksa 18. sajandi lossiehituse suurepärane näide. Pikaks venitatud ühekordne lossikorpus on tema ees asuvate terrassidega arhitektooniliselt hästi seotud, nii et suhteliselt
annaabi.ee 
