siis ma lahkusingi. Mul oli veel 3 tundi jnud enne kui ajamasinat jlle kasutada sai. Otsisin vlja kaardi ja mrasin kindlaks ajamasina asukoha. Tnaval kndides sain ma pris palju segaseid pilke, oma riietuse ning kaardi prast, mida ma kes hoidsin. Ajamasin asus tpselt seal, kus see mu vlja viskas, ainult maapinna peal. Sinna mber oli kogunenud palju inimesi, aga keegi ei julgenud sellele asjandusele lhemale astuda. Ma pidin kuidagi sinna sisse saama kmne minutiga, muidu ma oleks jnud igaveseks minevikku ja seal ka sna ruttu surma ilmselt saanud. Minu ainukene variant oli mrkamatult inimeste kogu esiritta hiilida ja seejrel spurtida otse masinasse. Nii ma tegini, jooksin, hppasin ajamasinasse sisse, lootes, et keegi minu enda aega tagasi minekut segama ei tule. ks mees hakkas vikatiga jrsku jooksma masina poole karjudes, et seal sees olevat nid. htkki kadus mul pilt silme eest ning ma olin samas kummalises olekus tagasi, nagu
Zaremba ja A.Rubinstein. Rubinsteini mjutusel loobub Taikovski lplikult oma ametist ja phendub end tervenisti muusikale. 1865. a. lpetab ta konservatooriumi hbemedaliga ja asub petajatle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". Kontserti juhatas Johann Strauss. 1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse. Kmne aasta jooksul, mis ta seal petaja oli li ta palju thelepanuvrseid teoseid. Nt. Kolm smfooniat, I klaverikontsert, neli ooperit, balleti "Luikede jrv", klaveripalade tskli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sitis Taikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi prduma. Vend Modesti kutsel sitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad risid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik ttada. Talle
Alo Pldme (1945) Raimo Kangro (1949-2001) Lepo Sumera (1950-2000) Ren Eespere (1953) Peeter Vhi (1955) Sven Grnberg (1956) Erkki-Sven Tr (1959) Urmas Sisask (1960) Heliloojate VI plvkond (sndinud 1960-1975) Nii nagu Eesti elus ldiselt, algas 1990. aastail ka eesti muusikas tiesti uus ajajrk. Vaba suhtlemine kogu maailmaga phjustas eesti kultuuris omamoodi infoplahvatuse. Oluliselt elavnes siinne kontserdielu, kaasaegne helilooming sai kontserdisaalides enesestmistetavaks. Tnaseks juba le kmne aasta on ndismuusika paremikku tutvustanud festival "NYYD", horisonti on avardanud teisedki huvitavad festivalid ("Orient", "Jazzkaar" jne). Uue eesti muusika ritustest on olnud thtsamad Eesti muusika pevad, Uue muusika pevad Tartus ja Prnus ning Eesti Muusikaakadeemia sgisfestival. Eesti muusikaelus on hakanud tooni andma paljud uuele muusikale spetsialiseerunud muusikud, ndismuusika propageerijana on olnud eriti oluline "NYYD Ensemble" ja selle juht Olari Elts. Paljud eesti muusikud on
Statistikaamet . Eesti rahvaloenduste lugu . 02.01.2014 http://www.stat.ee/58563 Statistikaamet . Rahvaloendus 1. märtsil 1934 . 02.01.2014 http://www.stat.ee/60202 Statistikaamet . Mida loendusel küsitakse? 05.01.2014http://www.stat.ee/56650 Rahvaloendus . 05.01.2014 http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvaloendus Ene-Margit Tiit . slaidshow Eesti rahvastik kümne rahvaloenduse andmetel . 15.01.2014 http://www.slideshare.net/Statistikaamet/enemargit-tiit-eesti-rahvastik-kmne-rahvaloenduse- andmetel#btnNext Statistikaamet . Eesti rahvaloenduste ajaloost . 01.02.2014 http://www.stat.ee/files/koolinurk/rahvaloendusest/ajalugu/ Statistikaamet . 2000.aasta rahva ja eluruumide loendus - Üldinfo 01.02.2014 http://www.stat.ee/20351 Kristo Mäe . RAHVALOENDUSEL LOENDATI 1 294 236 EESTI PÜSIELANIKKU . 02.02.2014 http://www.stat.ee/63779 Lisad PILDID Ene-Margit - Tiit Tartu Ülikooli emeriitprofessor, statistikaameti
annaabi.ee 
