Puu diameetri mõõtmine o Metsaklupiga 1,3 m kõrguselt o Klupp peab olema puutüvega risti o Vajadusel nt. teadusliku tööga võetakse tüvelt kaks mõõdet Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega, 0 punkt algab liikumatust haarast Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi liikuva haara alt Praktikas kasutuses 4 cm astmega klupp Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Instrumendiks lihtrelaskoop Oluline, et mõõteava ja lati (nööri, keti, vms) suhe on 1:50 1ha kohta teha puistus 4 ringi Mõõtühikuks m2/ha , rinnaslõikepindala Juhul kui mõõdistajale tundub, et puu on suurem kui ava, siis väärtuseks on
2 cm Valdava osa moodustavad sookaasikud - 75%, happeline (pH 2,5-3,8), C:N suhe väga kõrge 30- jämedusastmeni ümardatud klupil algab järgnevad männikud - 20%, vähesel 42, põhjaveetase vegetatsiooniperioodil skaala 1 cm-st. ja skaalal on numbrid - 2 4 6 8 määral kuusikuid - 4%. Puistud vähese tootlikkuse 30-100 cm. Esimese kuivendusjärgse jne. Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse ja väikese täiusega, IV-V bon. metsapõlvkonna moodustavad enamasti männikud, viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud, madal kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv. liikuva haara alt. Ümardatud skaalaga klupid kask ja paakspuu. Võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid
0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdetakse puu tegelikku diameetrit). Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni. Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. St. 4 cm jämedusastmega klupil algab skaala 2 cm-st ja skaalal on numbrid 4 8 12 16. 2 cm jämedusastmeni ümardatud klupil algab skaala 1 cm-st. ja skaalal on numbrid - 2 4 6 8 jne. Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi liikuva haara alt. Puude mõõtmisel praktilises metsanduses kasutatakse enamasti 4 cm jämedusastmega kluppi. Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Kasutatakse nn. "tippimist" 2. Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida nurkloenduriga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga täiusemõõdikuga.).
0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdame puu tegelikku diameetrit). Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni. Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. Näide: Kui on 4 cm jämedusastmega klupp, algab skaala 2 cm-st ja skaalal on numbrid 4 8 12 16; Kui on aga ümardatud 2 cm jämedusastmeni, siis skaala algab 1 cm - 2 4 6 8 jne. Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi liikuva haara alt. Puude mõõtmisel praktilises metsanduses kasutatakse enamasti 4 cm jämedusastmega kluppi. Kui puistu keskmine diameeter on kuni 7 cm, mõõdetakse puud 1 cm diameetriastmega, puistu keskmine diameeter on 8 kuni 16 cm ,mõõdetakse 2 cm astmega ja üle 16 cm 4 cm diameetriastmega. Puude kluppimist tehakse praktikas peamiselt kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja
annaabi.ee 
