keskkonnas. Mitmeid liike leidub mullas, kus klostriidid võivad püsida eluvõimelisena väga pikka aega. Enamik klostriide võib asustada ka tervete loomade soolestikku. Nende sattumine keskkonda põhjustab pinnase saastumise. Klostriidide kontrollimatul kasvu korral toodavad nad surmava toimega toksiine. Clostridia spp-ga seotud haigused kulgevad üliägedalt, põhjustades looma üldseisundi äkilise halvenemise ja - surma. Klostriididega seotud seisundite hulka kuuluvad näiteks lihaste ja pehmete kudede infektsioonid, mürgistused ning sooleinfektsioonid. Paljudel juhtudel kulgeb haigus ilma nähtavate kliiniliste tunnusteta, mis komplitseerib õige diagnoosi panekut. 34.Steriilimine ja pastöriseerimine Steriilimine on söötmete, töövahendite ja teiste materjalide vabastamine mikroobidest ja bakterite eostest ja nende spooridest. Bakteriotsiidne toime surmav mõju bakteritele
Vahetult pärast spoori moodustumist esineb metaboolset aktiivsust vähesel määral, kui üldse (Setlow, 2014) Joonis 1. Spoori elutsükkel Bacillus subtilis’e näitel (Sporeweb, 2014) Sporuleeruvad bakterid moodustavad kuumusele resistentseid endospoore, mis sisaldavad DPA-d (dipicolinic acid) ja on faas-kontrastsel mikroskoopial valgustmurdvad. Enamik uuringuid sporulatsioonist, spooridest ja spooride germinatsioonist on viidud läbi kas aeroobsete batsillide või anaeroobsete klostriididega (Doyle, 2007) 3 1.2 Struktuur Bakter toodab enda sees ühe endospoori. Mõnikord on spoor ümbritsetud õhukese kattega, mida nimetatakse eksospooriks ja mis katab spoori kesta. Spoori kest funktsioneerib sõelana, mis elimineerib suured toksilised molekulid, näiteks lüsosüümid. Kest on resistentne paljudele
coli'l. Suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Membraanis on ka seda tugevdavad lipoglükaanid pikaahelalised heteropolüsahhariidid, mis on kobalentsekt seotud rakumembraani lipiididega. Arvatakse, et mükoplasmade eellastel on rakukest olamas olnud, aga see on evolutsioonis degenereerunud. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Lähedased just klostriididega. Rakud on pleomorfsed (samas kultuuris esinevad erikujulised rakud). Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid. Mükoplasmad parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasma koloonia meenutab härjasilma.
Reeglina tekib ühes rakus üks endospoor, mis vabaneb emaraku lüüsudes ning mis võib idanemisvõimelisena väga pikka aega. Erandeid on ka, aga neid on väga vähe. Näiteks Metabacterium polyspora rakus moodustub 4-9 endospoori. Anaerobacter'i rakus on leitud kuni 5 endospoori. Epulopiscium sp rakus moodustub arvukalt tütarrakke. Tütarrakud väljuvad emarakust pilu kaudu. Tegu on ainulaadse "sünnitajabakteteriga". 16SrRNA järjestuste alusel on need kaks bakterit lähedased klostriididega. Endospoore saab tuvastada rakus kuumutamisel malahhiitrohelisega. Pesemisel ei tule värv spoorist välja ja tsütoplasma saab värvida täiendvärviga (bismarkpruuv v muu punane värv). Sporogeensete bakterite perekonnad Perekond Raku kuju Bacillus Pulkbakter Clostridium Pulkbakter Sporolactobacillus Pulkbakter
haavaeritis. DIAGNOSTIKA. NB! Kuna enamik traumaatilisi 33 Gaasgangreen HAIGUSTEKITAJAD. Clostridium perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum. Põhjustavad kiire kuluga ja sageli fataalset pehmete kudede infektsiooni. UURITAV MATERJAL. Koetükikesed kahjustuskoldest, nekrotiseerunud koeosad ja haavaeritis. DIAGNOSTIKA. NB! Kuna enamik traumaatilisi haavu on kontamineeritud klostriididega, ei ole nimetatud mikroobide isoleerimine haavast üksinda piisav gaasgangreeni diagnoosimiseks. Haa- vaeritise uurimine klostriidide suhtes on vaid vajalik kliinilise diagnoosi kinnitamiseks. Diagnoos põhineb kliinilisel pildil. Vajadusel kasutatakse ALGMATERJALI MIKROSKOOPILIST UURIMIST. Põletikukoldest võetud materjalist valmistatakse preparaat, mis värvitakse Grami meetodil. Otsitakse grampositiivseid batsille. Eoseid reeglina näha ei ole.
annaabi.ee 
