Metallid Leidumine: 4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S, HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ... jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike; loovutavad elektrone; on redutseerijad; ühendites omandavad positiivse oksüdatsiooniastme. Metalliline side: Metallioonide ja "vabade elektronide" vaheline side. Füüsikalised omadused: Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus, metalliline läige, plastilisus. Erinevused: 1
-suureneb tärklisesisaldus, õlisisaldus · tasakaalustatud taime areng · taimed jagunevad: -head P kasutajad( Iaastal üle 20%) juurviljad, kartul) -keskmised P kasutajad(I aastal 10-20%) -teraviljad, kaunviljad, raps - halvad P kasutajadd( I aastal alla 10%) -mais, lina · fosforväetiste efektiivsus oleneb fosforväetiste liigist, kultuurist kui ka mullaomadustest kaaliväetised · toodetakse toorsooladest · jaotatakse - kloriidsed - sulfaatsed · kaaliumkloriid(KCl) 50%K - ei sobi klooritundlikele kultuuridele - kartul liblikõielised kaaliumsulfaat (K2SO4) · suureneb auhkrusisaldus - paraneb talvekindlus, põuakindlus · I aastal kasutatakse ära 50-60% muldaviidud kaaliumist (kokku ~70%) KOMPLEKSVÄETISED · sisaldavad mitut toitelementi · sisaldavad vähem ballastainet · toitainete ühtlane jaotus põllulu · väetissegud: - saadakse lihtväetiste segamisel
KMnO4 kaaliumpermanganaat FeS2 püriit KClO3 Berthollet`sool NH4NO3 - salmiaak Metallid Leidumine: 4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S, HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ...jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike; loovutavad elektrone; on redutseerijad; ühendites omandavad positiivse oksüdatsiooniastme. Metalliline side: Metallioonide ja "vabade elektronide" vaheline side. Füüsikalised omadused: Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus, metalliline läige, plastilisus. Erinevused: 1
Kivinemise kiirendajad aitavad kaasa betooni tugevuse kasvule kivinemise algstaadiumis. Kivinemise kiirendajate kasutamise eesmärk on tööde tempo kiirendamine: lahtiraketamine, pingestuse rakendamine, koormamine jne. Kiirendajad võivad kasulikud olla nii 200C kui ka 50C juures. Madalatel temperatuuridel on kivinemise kiirenemine suhteliselt suurem kui kõrgematel temperatuuridel. Keemiliselt koostiselt liigitatakse kiirendajad kahte gruppi: Kloriidsed kiirendajad Kloriide mittesisaldavad kiirendajad. Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele asjaolule: kivinemisprotsesside kiirendamine kivinemise algperioodil toob kaasa tavaliselt mõningase hilisema tugevuse languse. Kaasneda võib ka püsivuse langus, eriti kui on kasutatud lisandite kõrgeid doseeringuid. 3.7. Aeglustajad Need on lisandid, mis lükkavad edasi tardumise algust ja pikendavad plastilise etapi pikkust, mil betoonisegu on käsitletav
Reaktsioonil veega eraldub hapnik: 2F2 + 2H2O → 4HF+ O2 Fluoriidid - vees lah mürgine gaas. F saadakse ainult elektrolüüsiga. Biotoime: Väikestes kogustes elusorganismidele vajalik. Samas on väga mürgised. Vaba F2 ärritab, söövitab nahka. Kloor (Cl) - Avastas C. Scheele 1774, kuid elementide hulka arvas alles H. Davy 1810 Leidub looduses ainult ühenditena. Väga palju ookeanides, Inimorganismis halogeenidest levinuim: 0,25%. Esineb nii taimsetes kui loomsetes organismides. Kloriidsed mineraalid: NaCl (kivisool), KCl · MgCl2 · 6H2O (karnalliit), KCl (sülviin), NaCl · KCl (sülviniit) OM: Lihtainena: kollakasroheline terava lõhnaga, lämmatav, mürgine raske gaas, o-a: -1, 0, +1, +3, +5, +7. Üks kõige aktiivsemaid keemilisi elemente. Reageerib vahetult kõigi metallidega ja enamiku mittemetallidega. Lihtainete reageerimisel Cl 2-ga → kloriidid. Mittemetallidest reageerib: vesinikuga → HCl – väga eksotermiline
superfosfaadiga mulda viidud fosforist. Nt. rühvelkultuurid. · Keskmised fosforikasutajad omastavad 11-20%. Nt. teraviljad, kaunviljad. · Halvad kasutajad omastavad <11%. Nt. lina, mais (MAIS kõige lühem anekdoot :D ) KAALIUMVÄETISED Kaaliumväetiste tooraineks on maapõues olevad erinevad toorsoolade lademed (Venemaal, Saksamaal). Neid on võimalik toota ka mereveest. Mineraalid kaaliumväetiste toorainena: Kloriidsed: sülviin KCl, sülviniit KNaCl, kainiit KCl+MgSO 4, karnaliit KCl+MgCl. Sulfaatsed: söeniit, langebeiniit, polühaliit, haliit NaCl. 1950' keskpaigani olid kasutusel põhiliselt kaaliumi toorsoolad. Toorsool jahvatati peeneks ja külvati põllule. Tähtsamad kaaliumväetised: 1) Kaaliumkloriid (KCl 50% K) on nüüdseks enamtarvitatav kaaliumväetis. Seda toodetakse sülviniidist. Peenkristallilisel kujul on väga
rõhku, väheneb, mis toob kaasa geostaatilise rõhu mõjul süsteemi viimise uude tasakaaluolekusse, kus pooriruumala on väiksem. Suuremamastaabiliste pumpamiste/vajumiste korral võivad maapinnale tekkida vertikaalsed lõhed. (2) Kaevandamise ja/või kivimite lahustumise tagajärjel tekitatakse/tekivad maapinda tühemikud, mille köhal paiknev kivimite/setete mass võib gravitatsioonijõu mõjul alla langeda. Lahustuvateks kivimiteks on tavaliselt karbonaatsed ja kloriidsed kivimid. Siin pole näiteid vaja kaugelt otsida: puhtlooduslikud näited on Eesti karstialad (Uhaku, Kostivere jt.), kaevandusnäited - põlevkivi allmaakaevandamine. Paraku tuleb ka siin teha viide inimpsühholoogiale: samal ajal, kui looduslikud karstialad on võetud riikliku kaitse alla, on põlevkivikaevanduste köhal sisse varisenud samalaadsed kurisud (antropogeenne karst) käsitlust leidnud kui keskkonna genotsiid. Kahjud ja ohud
Ca ja Mg on peamised kareduse tekitajad siseveekogudes. Mööduv e. karbonaatne karedus ja püsiv karedus, mida põhjustavad kahevalentsete katioonide sulfaadid ja kloriidid. · Üldkaredust mõõdetakse kui Ca+Mg · Karedus aluselisus Sulfaadid Lähevad käiku, kui lõpeb hapnik. Sulfaate redutseerivad bakterid kasutavad sulfaate elektronide aktseptorina org. ainete oksüdeerimisel anaer. Tingimustes. Mädamunahais. Kloriidsed veed levivad ariidses kliimas. Parasvöötmes ei ole domineerivad, v.a. mõnedes merelise tekkega järvedes. Kloriide leidub rohkesti olmereovees (inimkaasleja ioon) Kontsentratsioon Eesti pinnavetes mitmekordistus 1980-ndatel aastatel. Kloriidid mõjutavad organismide osmoregulatsiooni, kuid ainevahetuslik tarve nende järele on tühine ega muuda kloriidide sesoonset dünaamikat. N ja K. Naatriumivajadus on tõestatud vähestel taimedel. Nimetamisväärne on see vaid mõnedel sinivetikatel
Kevadise mullaharimise alla antakse fosforit ainult sel juhul, kui sügisene andmine või kevadine paiklik väetamine ei ole mingil põhjusel võimalik. Happelistel muldadel on taimedele omastatava fosfori osa väike, lupjamisel väheneb fosfori fiksatsioon ja omastatava fosfori osa suureneb. Kaaliumväetised ja nende kasutamine Kaaliumväetiste tootmise aluseks on erinevad toorsoolad st kaaliumi sisaldavad settekivimid. Nad jaotatakse: 1. kloriidsed, kus kaalium esineb KCl-na, 2. sulfaatsed, kus kaalium esineb K2SO4-na. Ka puutuhka võib kaaliumväetiseks pidada, milles on ligikaudu 5...10% kaaliumit. Kaalium esineb puutuhas karbonaadina. Sellest tulenevalt sobib puutuhka kasutada happelistel muldadel. Kaaliumväetiste kasutamisel tuleb arvestada, et nad sisaldavad lisandeid: 1. magneesium - vähendab liikuva alumiiniumi ja vesiniku kahjulikku mõju ning on vajalik toiteelement kõikidele kultuuridele
juulil 1917 kasutati sama linnakese lähstel ipriiti: diklorodietüülsulfiid S(CH2CH2Cl)2] Cl – väga tähtis, vajalik, levinud element 3.27.1. Üldiseloomustus, füüsikalised omadused Leidub looduses ainult ühenditena (või ioonina) Sisaldus maakoores 1,7 · 10-2% Väga palju ookeanides (keskm. sisaldus merevees 18,8 g Cl/l Inimorganismis halogeenidest levinuim: sisaldus 0,25% (175 g Cl/70kg) Esineb nii taimsetes kui loomsetes organismides Kloriidsed mineraalid: NaCl (kivisool), KCl · MgCl2 · 6H2O (karnalliit), KCl (sülviin), NaCl · KCl (sülviniit) jt., ka raskmetallide kloriidid Lihtainena: kollakasroheline terava lõhnaga lämmatav, mürgine raske gaas Kergesti vedelduv (ktº –34,0ºC) lahustub kergesti mittepolaarsetes vedelikes, vähem vees (ca 1 massi% külmas vees) Veega moodustab hüdraate (klatraate), näit. Cl2 · 6H2O Kloori molekul on kaheaatomiline: Cl2 Sideme pikkus (gaasis) 0,1987 nm 3.27.2. Keemilised omadused
annaabi.ee 
