järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 200 0, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli). Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400, lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või lenduvad. Happelisi räbusteid kasutatakse tahkete segude, pulbrite, pastade või vesilahustitena. Happelisi räbusteid ei tohi kasutada elektriseadmete jootmisel. Alumiiniumsulamite ja tsingisulamite jootmiseks peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja võimelised purustama tihedat oksiidikihti, sellised joodised saadakse naatrium-, liitium-, kaalium- ja tinakloriidi baasil.
laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel Ca(ClO)2 kloorlubja tähtis koostisosa, rakendatakse pleegitus- ja desinfitseerimisvahendina FeCl2 reaktiivide valmistamiseks Vesinikkloriidhape Saadakse vesinikkloori lahustumisel vees Kontsentreeritud vesinikloriidhape sisaldab 37% HCl Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev ja sööbivate omadustega vedelik Reageerib enamike metallidega (va Cu, Ag, Hg, Pt, Au) HCl sooli nimetatakse kloriidideks Inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl Cl2 ajalugu 1774 a. leidis Rootsi keemik Scheele, et HCl kuumutamisel MnO2 `ga annab kollakasrohelise gaasi kloori Tehnika arenguga hakkas Cl kasutusala üha laienema U 1830 a. kasutati kloorvett inhalatsiooniks kopsutuberkuloosi, difteeria ja mõnede teiste haiguste puhul Esimese MS'i ajal kasutati massihävitusrelvana Cl2 huvitavat Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast chloros (rohekaskollane)
elektrometallurgia 3 Metallurgia Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki)
Sissejuhatus Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki)
Vesi karedusega üle 10 mg-ekv/l on ebameeldiva maitsega. Sobivaim üldkaredus veele on 5-7 mg-ekv/l. 5 Vee kareduse määramine soola ja leelise seguga Meetod sobib keskmise ja suure karedusega vee korral. Mööduva (Ca- ja Mg-bikarbonaatse) kareduse määramine põhineb sellel, et tiitrimisel HCl- ga (indikaatoriks metüülpunane) muudetakse Ca- ja Mg-bikarbonaadid kloriidideks ja tiitrimiseks kulunud HCl koguse põhjal on võimalik leida mööduv karedus. Ca(HCO3)2+2HCl =CaCl2+2CO2+H2O Mg(HCO3)2+2HCl=MgCl2+2CO2+H2O Tööks vajalikud reaktiivid: 1. 0,1 n HCl (0,1 mool e mg-ekv ainet lahustatud 1 l vees) 2. Segu, mis koosneb võrdsete osadena 0,1 n Na2CO3 ja 0,1 n NaOH. 3. 0,2 %-line metüülpunane indikaatorina 1 ml-le 0,1 n HCl-le vastab kareduse 1 mg-ekv/l MgCl Tööks vajalikud vahendid: 200-250 ml kooniline kolb, mõõtsilinder, 2 büretti, lehter,
Sissejuhatav loeng Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks . Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdro metallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3
5. Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl. Vesinikkloriidhapet saadakse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Vesinikkloriidi saadakse a) vesiniku põletamisel klooris: H2+Cl2=2HCl b) vesinikkloriidi toodetakse ka naatriumkloriidi ja väävelhape vahelisel reaktsionil kõrge temperatuuril (700*C): 2NaCl+H2SO4=Na2SO4+2HCl Kontsentreeritud vesinikkloriidhape sisaldab 37% HCl. See on värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev, söövivate omadustega vedelik. Vesinikkloriidhappe sooli nimetatakse kloriidideks. Kloriidioonide reaktiviks on hõbeioon: NaCl+AgNO3=AgCl+NaNO3 Cl-+Ag+=AgCl Hõbekloriid on hapetes praktiliselt lahustumatu, reageerib kergesti ammoniaagi vesilahusega. Vesinikkloriidhape reageerib enamiku metallidega, ainult pingereas vesinikust paremal paiknevate metallidega (Cu, Ag, Hg, Pt, Au) ta reaktsiooni ei astu. Vesinikkloriidhapet kasutatakse metallipinna puhastamiseks jootmis- ja tinatamistöödel,
Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 2000, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli). Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400, lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või lenduvad. Happelisi räbusteid kasutatakse tahkete segude, pulbrite, pastade või vesilahustitena. Happelisi räbusteid ei tohi kasutada elektriseadmete jootmisel. Alumiiniumsulamite ja tsingisulamite jootmiseks peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja võimelised purustama tihedat oksiidikihti, sellised joodised saadakse naatrium-, liitium-, kaalium- ja tinakloriidi baasil.
annaabi.ee 
