1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi 2)Oli vaha kaitsta palverändureid 3)Rüütlite kuulekaks muutmine 7. Mis olid kolm suurimat rüütliordut? 1)Templiordu 2)Johhanniitide ordu 3)Saksa ordu 8. Miks said rüütlitest suurmaavaldajad? Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9. Vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond 10. Traktaat- arutlus 11. Komtuur- kloostrikorra järgi linnuses elavate rüütlite komandör 12. Orden- riiklik aumärk vöi teenetemärk 13. Miks jäid eestlased sõjas alla?- sest neil oli kehvem varustus 14. Albert- Palus abi Taani kuningalt Valdemar2-lt 15. Kaupo- Liivlaste vanem, oli ülik. Vöttis vastu ristiusu 16. Lembitu- Pöhja- Sakalas asuva linnuse vanem 17. valdemart 2- Tuli 1219 aastal Eestisse ja rajas Tallinnas oma linnuse 18. Läti Henrik- Lätlaste preester, kroonik 19. Ordul ei önnestunud Leedut vallutada! 20
– 1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi 2)Oli vaha kaitsta palverändureid 3)Rüütlite kuulekaks muutmine 7. Mis olid kolm suurimat rüütliordut? – 1)Templiordu 2)Johhanniitide ordu 3)Saksa ordu 8. Miks said rüütlitest suurmaavaldajad? –Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9. Vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond 10.Traktaat- arutlus 11.Komtuur- kloostrikorra järgi linnuses elavate rüütlite komandör 12.Orden- riiklik aumärk vöi teenetemärk 13.Miks jäid eestlased sõjas alla?- sest neil oli kehvem varustus 14.Albert- Palus abi Taani kuningalt Valdemar2-lt 15.Kaupo- Liivlaste vanem, oli ülik. Vöttis vastu ristiusu 16.Lembitu- Pöhja- Sakalas asuva linnuse vanem 17.valdemart 2- Tuli 1219 aastal Eestisse ja rajas Tallinnas oma linnuse 18.Läti Henrik- Lätlaste preester, kroonik 19.Ordul ei önnestunud Leedut vallutada! 20
traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus liturgias väga tähtis koht- ta on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvlustel, klassikalise kloostrikorra järgi lauldakse igal nädalal läbi kõik 150 psalmi. 2.Hümnide laulmine ehk hümnoodia- esmakordselt Matteuse ja Markuse evangeeliumist-tõenäoliselt tegemist uute laulutekstide laulmisega Lihtsamate laulutüüpide hulka kuuluvad hümnid, mis on stroofilise värsitekstiga. 2.RESPONSOORNE ,ANTIFOORNE ettekandeviis Antitoon üks sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, aja jooksul on ka iseseisvunud , psalmideks eraldunud. Lühike tekst,
Ta tunnustas jumalale meelepärasena vaid paikset kloostrielu – stabilitas loci. Rändmunki ta põlgas ja eremiidid olid ta meelest kahtlased. Tema juhtmõiste oli kord – ordo. Ordo- elu Melekisedeki korra järgi ning Kristuse ja pühakute elu järeleaimamine. Ta toetus kloostrikorralduses Piiblile ja rooma traditsioonile.Munklus pidi olema preesterlik, teenima hingeõntsust. Munkadel oli vaja mõõdupuud-regula mille järgi elada. Benedictuse seadus regula oli tegemist kloostrikorra sõnastamisega õiguslikus vormis. Reeglid rõhutasid üksikute munkade kaasahaaramise vajadust vendade ühisellu. Mungareeglid andsid pildi kristlikust hierarhiast. Abt oli eesotsas. Kõrgeima ameti vääriliseks tegid saavutused.Üksmeele puudumisel ei pidanud otsustama munkade enamus. Arvamuste lahkuminekul, pidid otsustama targem pool. Väiksemaid otsuseid võis Abt võtta vastu üksi, tähtsamate otsuste jaoks oli munkade kogu, kapitiili ärakuulamine. See tuli kokku kapiitlisaalis
Ta tunnustas jumalale meelepärasena vaid paikset kloostrielu – stabilitas loci. Rändmunki ta põlgas ja eremiidid olid ta meelest kahtlased. Tema juhtmõiste oli kord – ordo. Ordo- elu Melekisedeki korra järgi ning Kristuse ja pühakute elu järeleaimamine. Ta toetus kloostrikorralduses Piiblile ja rooma traditsioonile.Munklus pidi olema preesterlik, teenima hingeõntsust. Munkadel oli vaja mõõdupuud-regula mille järgi elada. Benedictuse seadus regula oli tegemist kloostrikorra sõnastamisega õiguslikus vormis. Reeglid rõhutasid üksikute munkade kaasahaaramise vajadust vendade ühisellu. Mungareeglid andsid pildi kristlikust hierarhiast. Abt oli eesotsas. Kõrgeima ameti vääriliseks tegid saavutused.Üksmeele puudumisel ei pidanud otsustama munkade enamus. Arvamuste lahkuminekul, pidid otsustama targem pool. Väiksemaid otsuseid võis Abt võtta vastu üksi, tähtsamate otsuste jaoks oli munkade kogu, kapitiili ärakuulamine. See tuli kokku kapiitlisaalis
annaabi.ee 
