kuuletuma kloostriülemale; 2) peab palvetama, õppima ja tegema füüsilist tööd; 3) tuleb loobuda kõigest isiklikust, nii omandist, kui ka omaenda tahtest. 6. Mis on klooster? Miks loodi? Klooster on kiriku, söögisaali, raamatukogu ja elukambrite kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. Benedictus oli pettunud kaasaegses kloostrielus ja otsustas siis omaenda äranägemise järgi kloostri asutada. 7. Suur kirikulõhe Oli kiriku lõhenemine kreekakatoliku ja roomakatoliku kirikuks aastal 1054. Paavsti saadik läks patriarhiga tülli. 8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse. 1) antiikkultuuripärand; 2) araabia numbrid; 3) paljud Euroopas kasutatavad mõisted pärinevad araabia keelest, näiteks alkeemia, tariif, algebra; 4) araabia keel ja Koraan. 9
Ida kirik kasutab vanimat kristluse pärandit. Idakirik ehk ortodoksi ehk õigeusu kirik (keskused Aleksandria, Kontsitinoopol ja Antiookia, Jerusalemma ja tähtsamad Serbia, Rumeenia, Bulgaaria). Õigeusu kirik ei tunnista Rooma paavsti. ... Ikoonid paigutatakse ikonataasi. Lääs ehk katolitlikus Ida ehk õigeusk Oluline pääemine, patu tasu ja karistus Oluline Kolmainsus, kristlus. Rõhk kloostrielus Armulaual hapnemata leib, mis sümb Armulaual hapnenud leib, mis sümb kristluse puhtust kristluse jõudu Preestritel tsöliobaat Preestrid võivad abielluda enne ametisse pühitsemist ja jääda ka suhtesse Esmalt ristimine ja siis leer Esmalt õpetus, siis ristimine ja ristimise järel võidumine
Ristiusk ja kirik 2 Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. IX-X saj. killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. Cluny kloostrireform nõudis ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, kinnipidamist vaimulike abielukeelust ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Need nõudmised muutsid vanu harjumusi, kuid suurendasid ka inimeste muret oma hinge õnnistuse pärast. See avaldus ka kloostrielus. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. Tsistertslaste ordu tekkis XI saj. lõpul ja lähtus Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd.
Frankid ristiti 5 saj lõpul katoliikluse vormis. Ristiusk levis ka misjonäride tegevuse tulemusl. 5 saj juhtis iirimaal misjonitööd piiskop Patrick, keda tuntakse tänapäevani iirlaste kaitsepühakuna. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja koolitati misjonäre kellest paljud suundusid mandrile misjonitööd tegema. Lääne-Euroopas kujuneisd kloostrid Püha Benedictuse reeglite alusel, kes asutas 529 Monte Cassino, sest oli pettunud kaasaegses kloostrielus.(tema reeglid olid sellised, et ei tohi uhkeldada, isekusest tuli lahti öelda, kloostrit ei ohtinud vahetada, kloostri elu ei pidanud olema ülemäära karm.) Tema reeglite populaarsus kasvas Gregorius Suure soovituse tulemusel. Gregorius nimetas Bendictuse pühakuks. Tema reeglid võeti ka Frangi riigis aluseks. Seal tõlgendati benecictuse endeid veidike teisiti: suurem rõhk jumalateenistusel ja palvetele, munkade töö jäeti soiku. Rikkad annetasid
annaabi.ee 
