inimesi(eestlased, lätlased, liivlased), üldjuhul talupoegi. 13. Linnused - linnused olid keskaja Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu- ja halduskeskused, kus asusid valitseja enda ja tema kaaskondlaste eluhooned ja kus oli võimalik varusid säilitada. - Linnuste tüübid: · Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepääl) · Kastelli tüüpi korrapärane nelinurkne ringmüüriga ümbritsetud linnus (Paide) · Konvendihoone linnus, mille juurde ulatusid kloostriarhitektuuri: ruudukujulise sisehoovi ümber paiknesid neli hoonetiiba, ruume ühendas ristkäik ning kabel ja kapiitlisaal. 14. Keskaegne linn - käsitöö ja kaubandus - turg - linnaõigus (selle andis maaisand) - tornidega linnamüür, linna pääses väravatest, mida kaitsesid väravatornid. - turuplatsi ääres aus linna kõige tahtsam hoone RAEKODA - raeliikmeteks jõukad kaupmehed 15. Keskaegne talu - kasvatati teravilja: oder, rukis, kaer - eestlaste igapäeva toiduks rukkileib.
Üldiselt tolleaegnae arhitektuur veel väga tagasihoidlik, kuid just siit sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Karolingide ajast on pärit ka üks punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil, mis kujutab endast suurt kloostrikavatist. Seal on kirik, kool, võõrastemaja, munkade eluruumid, majapidamishooned, töökojad, loomalaudad, köögiviljaaed ja palju muud. Seda võib pidada pidada omamoodi kloostri tüüpprojektiks, igatahes viitab see joonistus suurejoonelise keskaegse kloostriarhitektuuri allikatele ja näitab, et juba 9.sajandil olid kloostrid tähtsad mitte ainult vaimuelu, vaid ka majanduselu üksused. Karolingide kujutav kunst: Antiikaja traditsioonid elustamine. Miniatuurmaalis loodusläheduse taotlused. Kasvas tehniline meisterlikkus (Bütsantsist pärit meistrid). Miniatuurmaal mitte otseslt illustratsioon, vaid initsiaalide kujundamine, sageneb siiski inimeste ja loomade kujutised. Taaselustub püüe modelleerida kehasid valguse ja
Keskaja arhitektuur ja kujutav kunst Eestis Arhitektuur: põhiliselt kirikuarhitektuur (varasem romaani stiilis,hilisem gooti stiilis), Romaanistiili näited on Lääne-Eestis nagu Valjala,Kaarma jm,Saaremaal. Gooti stiilile iseloomulikud teravkaared ja pürgimine kõrgustesse Tartu Jaani kirikus. Ehitusmaterjalideks paekivi ja telliskivi 15.sajandil hakati esialgsed kodakirikud ehitama umber basiilikateks,maakirikutele ehitati juurde tornid.Kirikutel oli ka kaitsefunktsioon. Kloostriarhitektuuri ehk sakraalarhitektuuri on tänapäevaks vähe säilinud.Kuigi Katarina kirik pidi Tallinnas olema ääretulkt suur,pole tast peale fragmentide midagi järel.Kloostrid ehitati suureks,et rohkem inimesi sinna sisse mahuks Ilmalikust arhitektuurist võib mainida mõisaid,linnuseid ja maju. Mõisad olid esimesed kivihooned maal talupoegade puuhoonete kõrval.Linnused olid eelkõige rajatud kaitsefunktsioonina,keskaja lõpuks hakkavad ilmuma tornlinnused,järgmisena konvenditüüpi
sakraalehitiste laadi, erinevused võisid ilmneda ainult mõningates üksikasjades (nt. on Normandias mõnel kirikul romaani aja pärandina säilinud massiivne nelitistorn; mõne, l Burgundia kirikul puuduvad tornid ning fassaadi ees on lahtine eeskoda; esines kirikuid, 56 millel puudusid tugikaared, kooriümbriskäik ja kabelipärg; Lõuna- Prantsusmaal domineeris ühelööviline kodakirik.). Kloostriarhitektuuri esindavad Prantsusmaal benediktlaste ja tsistertslaste rajatud kloostrid. Nende hulgas on tuntuim "Õhtumaade imeks" nimetatud benediktlaste poolt 10.sajandil asutatud Mont Saint Michel. Väikesel kõrgel kaljusaarel asuv kloostrikompleks tundub olevat sulanud kaljudega ühtseks maaliliseks tervikuks. Astmetena paiknevad kloostrihooned otsekui kasvaksid kaljust välja. Kloostrikompleksi ülemisel terrassil, kuhu viib 14.sajandil ehitatud kindluseväravatest nn
annaabi.ee 
