lisandus juurde. Säilituskile on paisunud ehk lagunemisprotsesside käigus vabanes gaase. Külmkapis oleval piimal pole endiselt midagi muutunud. 19 november Toatemperatuuril oleval piimal eristub selgelt üks suur valge klomp läbimõõduga umbes 6 cm ,vett on tulnud palju juurde ning pinnal (klaasi äärtes) oli ka valge vahutaolise konsistentiga kiht. Külmkapis oleval piimal ei ole endiselt märgatavaid muutusi. 20-22 november Toatemperatuuril oleval piimal valge klombi läbimõõt on kahanenud 1 cm ehk see on hetkel umbes 5 cm. Vahtu on juurde tekkinud, kuid see on endiselt vedelapoolsem. Vesi klaasis on muutunud pisut hägusemaks. Klaasi seintele ja säilituskilele on kondenseerunud vesi. Külmkapis oleval piimal väliseid muutusi pole, kuid lõhn ning maitse viitavad et piim ei ole enam kõlbulik. Analüüs ja järeldus: Katse käigus sain teada, et temperatuur mõjutab piima säilivust oluliselt
hakata tööle inimestega, kellele pakkuda oma tuge psüholoogia,-või sotsiaalvaldkonnas, sest ka mina tean ja tunnen , mida tähendab üksindus,lähedase igatsus. Ma mäletan seda saatuslikku päeva. See oli talvine, külm, pime õhtu, kui ma tohutult nutsin. Olin kokkuvarisemise äärel, näljatunne võttis võimust kogu mu kehast, südamevalu ja hingepiin torkis mind kui haavata saanud varesepoega,keda just hüljati. Tookordse juhtumi meenutamine võtab siiamaani pisara silmanurka või klombi kurku. Vanemad olid väga purjus, läksid omavahel kaklema. Isa haaras klaasist pudeli ja virutas emale vastu nägu. Seejärel lebas ema oimetuna. Isa pildus ebamoraalset kõnepruuki ukse suunas liikudes ja lõi pauguga ukse kinni. See oli minu perekonna viimane koosviibimise õhtu. Ei magustoitu, ei multifilme, mäletan viinapudelit ja kartulikoori. Elasime emaga kahekesi. Sain just viie aastaseks. Pärast isa lahkumist muutus
9 inimese nahal ja suuõõnes. Endokardiiti põhjustavad bakterirakkude, vereliistakute ja fibriini agregaadid, mis kinnituvad kahjustatud südameklapi epiteelile. Lisaks endoteeli kahjustustele ja turbulentsele verevoolule stimuleerivad põletikulised protsessid vere hüübivust, fibriini ladestumist ning fibriinist ja liistakutest moodustuva lahustumatu klombi teket. Vohavad haiguskolded on eriti pudedad ja suurendavad veresoonte topistuse riski, mis võib põhjustada infarkte. Katsed Streptococcus sanguis'ega näitavad, et see bakter on võimeline kinnituma juba 30 minuti jooksul peale süstimist jänestesse, kellele oli paigaldatud kateeter. Nelja nädala pärast oli näha, et streptokokid olid elujõulised, kuid nende ümber oli moodustunud lubjastunud kiht, mida omakorda ümbritsesid fibroblastid. Aja jooksul
katuga. Täielikult ei kao ka okselõhn. Murdunud küüned, hammastesse tekib üha uusi auke, juuksed langevad välja, viimase kõhnumissööstu ajal kadus menstruatsioon. Pidevast pingule-lõdvaks pendeldamisest on kõhunahk välja veninud. Lahtisteid kasutades pole väliseid märke näha, kuid olgu pealispind ükskõik kui sile, enda keha pole võimalik petta. . Ikka torti-vorsti-torti-sülti-kooki-kommi-torti, kuni ägisemiseni täispuugitud kõht surub püksiluku irvakile ja klombi kurku. Pärast õgimissööstu võtab buliimik lahtisteid või topib näpud kurku - ja sageli tunneb ennast hiljem sellepärast SÜÜDI. Söömine on vahend oma rahulolematuse leevendamiseks. Paraku toob see kaasa veel suurema rahulolematuse oma kehakaalu suhtes. Kui liigsööja liigub vähe, varitsebki teda paksuse oht. Söömine on nagu ükskõik milline sõltuvus: alkohoolik januneb alkoholi järele, ülesöömishäirega inimene toidu järele. Mida rohkem sööd, seda rohkem tahad.
Vere hüübimine ehk vere koagulatsioon on keeruline protsess, kus veri muutub geeljaks ja moodustab verehüübe ehk trombi. Vere hüübimisel toimuvad trombotsüütide aktivatsioon, adhesioon ehk kleepumine, agregatsioon ehk kuhjumine, ladestumine vigastuskohale ning fibriini võrgustiku moodustumine. (Zhenyu 2010: 23412343) Koagulatsioon jaotub kaheks etapiks. Esimese etapi ehk primaarse hemostaasi korral toimub veresoone ahenemine ehk vasokonstriktsioon ning trombotsüüdid moodustavad klombi ehk punase trombi vigastatud veresoone seinale. Teine etapp ehk sekundaarne hemostaas toimub paralleelselt esimese etapiga. Teise etapi tulemusel tekib võrreldes esimese etapiga suuremas koguses fibriini, mis stabiliseerib trombotsüütide klombi tekib segatromb (vt joonis 1.). (Marjeb et al. 2010: 649 50) 8 Joonis 1. Koagulatsioon Allikas: World Federation of Hemophilia Hüübimiskaskaad