Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Maastiku eripära- aluspõhja pinnaläheduse tõttu lootaimkattega paetasandike ning suurte põllumaade ja salumetsadega moreentasandikud. Harju lavamaa, mis hõlmab suurema osa Harjumaast ja Rapla maakonnast, on ulatuslik paetasandik rohkete alvaritega, millest suuremad paiknevad Keila ja Kuusalu ümbruses. Lavamaa lõunapoolmikul on peamiselt moreentasandikud. Paekalda serva liigestavad klindilahed (Vääna) ja klindineemikud. Paljudes kohtades esineb ulatuslikke karstialasid, milledest suurim ja tuntuim on Kostivere. Harju lavamaale on iseloomulikud soostunud piirkonnad ja karstid – pinnavormid, mis on tekkinud maa-aluste koobaste sisselangemisel. Kuid maa all on alles ka aegade jooksul kujunenud koopaid ning maa-aluseid jõgesid, mis siin-seal pinnale välja jõuavad või siis jälle ära kaovad. Jõgede lang on lavamaal väike, kuid paekaldalt laskudes moodustavad nad jugasid ja
ehituse iseärasustest lähtuvalt jagatud 8 alalõiguks. Harjumaa piiridesse mahuvad Lääne-Harju, Tallinna, Ida-Harju ja Lahemaa klindi alalõik. 11 Lääne-Harju klindilõik hõlmab u 80 km pikkust Väike-Pakri saare kaguosa ja Harku klindilahe vahemiku. Klindilõigule on iseloomuslik loodesse eenduvate klindipoolsaarte vaheldumine sügavalt maismaasse lõikunud klindilahtedega. Klindipoolsaared on näiteks Pakri ja Laulasmaa. Paldiski ja Laepere on klindilahed. 12 Tallinn klindilõik hõlmab linnulennult umbes 30 km pikkust ala Põhja-Eestis. Kui jälgida sügavalt aluspõhjakivimitesse lõikunud klindilahtede ja -saarte astangujoonte kulgu, on selle lõigu pikkus ligi 90 km. Klindilõigu eripära on eelkõige Suur-Tallinna klindilaht selle mattunud ürgorgude ja klindipoolsaarte, -neemikute ja -saarte labürindis. Suur-Tallinna klindilahe geograafiliseks vasteks on Tallinna laht, mis süüvib poolkaarjalt
sügavamad sest maapind oli kõrgem kui praegune erosioon 3. Nad võivad täita barjääri, tõkke, filtri rolli liikide liikumise teel Lämmastikuringe Ürg-Neeva (maantee, jõgi). Bioloogiline sidumine Kujunesid ka klindilahed · Nad on paljuski mõjutatud servaefektist, nende siseosa elustik võib Selleks võimelised vaid mõned bakterid. Orud täitusid hiljem setetega olla vähene või üldse puududa. Mõned elavad sümbioosis taimedega, peamiselt kaunviljadega (nt. Moreeni põhimass pärineb aluspõhja kivimitest
o Järvi vähe; Maardu, Ülemiste Viru lavamaa · Paljuski sarnane Harju lavamaale, kuid väiksem ja kitsam · Valdavalt tasasest alast kerkivad märkimisväärselt kõrgemale Jõhvi moreenkühmuline kõrgend (79 m) ja Sinimäed (85 m) · Aluspõhi maapinna lähedal (karst) · Inimtegevusest suuresti mõjutatud (põlevkivi kaevandamine ja töötlemine) · Põhja-Eesti pankrannik, kõrgeim Ontika kohal 56 m · Klindilahed · Veestik o Soome lahte suubuvad jõed (Purtse, Pühajõgi, Sõtke, Narva, Kunda, Selja) o Järved Uljaste o Joad Valaste juga u 30 m - Ontika lähedal, suure vooluhulga tõttu kaevab ta end sügavamaks. Ei ole kõige kõrgem juga, sest kunstlik. Seda on lõhutud 3-5 m panga sisse
annaabi.ee 
