Kes on selle raamatu autor? Selle raamatu autorid on Sören Olsson ja Anders Jacobsson Kui vana on Bert seda päevikut kirjutades? Bert on seda päevikut kirjutades 11 aastane. Miks Bertile enda nimi ei meeldi? Bertile ei meeldinud oma nimi, sest see algab B-tähega ja lõpeb T-ga selle kõla on sarnane ühe kehaosa nimetusele Kuidas lõppes Berti spordipäev.(kirjelda lühidalt.) Berti spordipäev lõppes Berti jaoks kohutavalt, ta tegi Rebecka ja Klimp`i ees margi täis sellega, et kukkus pikali ning hiljem pidi veel sõitma. Peale spordipäeva sai ta ainult ühe vorsti ning keegi ei teinud ta`st välja. Mida valetas Ake Suur-Eriku kohta? Ake valetas, et tuleb uus poiss-Suur-Erik, et ta on kõige vanem ja tal on pere, oskab kõiki asju ja ta on tippmodell. Tegelikult tuli hoopis väike-Erik. Mida nimetas Bert strumpimiseks? Bert nimetas strumpimiseks suitsetamist. Miks naelutas Bert isa sussid elutoa põranda külge?
Bert ja vennad Autorid:Sören Olsson ja Anders Jacobsson Illustratsioonid Sonja Härdin Rootsi keelest tõlkinud Anu Tarvis Tegelased:Bert Ljung(peategelane,kellele kuulub ka päevik),tema ema,isa ja vanaema,Ake Nordin(on Berdi parimsõber,kes on alati Berdi kõrval),Nadja Nilsson(Berdi pruut),Väike-Erik Linstett(samuti Berdi parimsõber),Nadja kolm räkkaritest venda:Roffe,Ragge ja Reinhold,Klimp(keda kõik kartsid,kuna lõi kõiki ja oli teistest tugevam),teised koolikaaslased(klassiõed ja klassivennad),Linda(Ake pruut,raamatu lõpus) Raamatust: Raamat on üles ehitatud päevikuna,kuid mitte täitsa päevikuna nagu Bert ütleb see on lihtsalt üks musta värvi märkmik. Bert kirjutab sinna oma mõtteid ja päeva sündmusi ja asju/tegemisi mida peab ta veel tegema või on juba teinud.Bert on 12aastat 3kuud ja 17päeva vana,kes elab Rootsis,vendi ja õdesid tal pole
Vahva. Oke Nordring dresseeritud nagu masin. Arvatavasti saab temast kunagi teadlane. Ma ütlesin, et tal peab siis hea tunnistus olema. Ta arvas, et eks ta peab siis hea tunnistuse leiutama. Tuupida ta ei viitsi. Maru. Christoffer Palm- riiakas poiss. Tal on rikkad vanemad. Emilia Ridderfjell- klassi kõige vaiksem inimene. Ma ei tea temast midagi. Ma arvan, et ta armastab hobuseid. Tina Roininen klassi kõige vanem. Muidu tore, ainult et armastab hobuseid. Klas ``Klimp ´´ Svensson- libahunt, kes mängib inimlast. Klimbi isal on kohutavalt inetu räkkariauto, mis küll midagi väärt ei ole. Ma tean Klimbist palju, kuid ma ei taha seesugusega päevikut rikkuda. 6 Björn ´´ Karu `` Zetterström- teatud tüdrukute hulgas väga populaarne. Ma ei tea miks. Ta on kole. Kuid ta on hea tõstja. Õpetaja Sonja Ek- täitsa talutav. Armastab hobuseid. See küll tore pole.
Diana Leesalu on omapärase ning ausa kirjaviisiga naine, kes kirjutab noorte probleemidest alkoholi, narkootikumide ja suhetega. Kuigi sellised teemad on juba kuluma hakanud, suudab Diana neid siiski esile tuua paeluvalt ning tähelepanu äratavalt. Mari Klein'i mulje raamatust ,,Mängult on päriselt" ,,Kui olin selle raamatu lugemise lõpetanud, ei olnud valdavaks reaktsiooniks mitte õlgukehitav "nojah", nagu arvasin, vaid justkui puhastustulest läbikäinu tunne. Ainult et... mingi klimp ei taha siiani kurgust kaduda. Tol ööl ei saanud ma mitu tundi und ja mõtlesin. Sellest, kes me siis ikkagi oleme. Kui palju me paneme tähele inimesi enda ümber? Mida me oma lähedastest õigupoolest teame?" (Mari Klein, Eesti Päevaleht, 17 november 2006)
Saksa laentüvesid on 486-520, s.o 8,77-9,39% kogu tüvevarast. Nende seas on aabits, ahv, hangel-,(hangelda), heksel, hurraa, just, kamm, kett,kirss,kits,kleit, kritsel- (kritselda),laadung, lihvi-, loss, lärm, naps, pirn, pits, prits, rehken- (rehken-da-), ring, sahtel, siksak, sink, sitsi-, tisler, trehva-, vürts jt. On teada, et osa saksa laen , umbes 52-64 tüve, on baltisaksapärased. Näiteks: aasi-, juker-(juker-da), kiiker, kilter, klimp, krõll, kutsar, murel, opman, purk, redel, redis, sahver, sirel, traksid, tärklis, värvel jt. Tänu saksa keele vahendusele on eesti keelde tulnud suur osa rahvusvahelisest sõnavarast. (Huno Rätsep 2002: 70-75) Eelviimase laenukihtina jäävad soome laenud, mis on tänapäeval üsna levinud. Need hakkasid keelde tulema XIX sajandi lõpus. Mitmete aastate jooksul laenatud sõnade arv on üsna suur, peaaegu kakssada, kuid üheksa kümnendikku neist on tuletuslaenud,
edendada. Röövimistega seotud meditsiinilised kõrvalekalded, mida röövitu võib kogeda: Ebanormaalsed vererakud Implantaadid silmas, naha all, ninas ja/või pärakus Kõhulahtisus peamiselt meestel Kõhukinnisus peamiselt naistel Õlavalu, mis tuleb ja läheb Alaseljavalu, 3 selgroolüli ülesse alumisest nimmelülist Põlvevalu põlvelohus kederluu all Lööbed, mis on tekkinud koheselt peale kontakti ning mis võivad olla tekitatud kiiritusega Kühm/klimp rangluu lohus, mis on ühenduses kaelaga ning võib põhjustada käe või käte halvatust või osalist halvatust 103 Vales kohas asuv arter võib viidata arteri implantaadile Röövimise perioodiga seotud rasedus tavaliselt väike loode Lapsel võib olla ebatavaline välimus Laps, kellel on selgeltnägemisvõimed ja/või on oma ea kohta rohkem arenenum Silmalaug, mis võib stressi ajal kokku tõmbuda ja väljapoole rulluda
· Hingamisraskused/astmaatilised sümptomid/astma. · Söömishäired: - isu / kaalu kaotus - ohjeldamatu söömine / äärmine rasvumine. Nähtavad käitumisjooned/sümptomid: · Erutusseisund (motoorne rahutus, edasi-tagasi kõndimine suutmatus rahulikult paigal istuda, käte mudimine, nutmine, vaenulik hoiak ja käitumine). · Kehalised muutused (häälekadumine, oksendamine, valud, klimp kurgus, peapööritus). · Tuimus, apaatia ja passiivsus või kangestumine (liikumatus, näib, nagu ei märkaks inimene enda ümber toimuvat). · Irratsionaalne käitumine (nt itsitamine, pidev naermine). · Ratsionaalne käitumine, mille puhul vägivalla psühholoogiline mõju ei ole märgatav (nt rahulik ja kiretu kirjeldus vägistamisohvriks langemise kohta). Emotsionaalsed/kognitiivsed tajumised: 14
annaabi.ee 
