Eesti-sisesed kliimaerinevused Jõgeva ja Ristna kliima võrdlus Võrdle kahe Eesti ilmajaama andmeid: üks esindab Läänemerelist kliimavaldkonda ja teine Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kasuta: http://www.emhi.ee Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama > Vali menüüst Vaatlusvõrk siit leiad ilmajaamade kirjeldused
See tähendab, et Jõgevas on suvi enne soojem, kui Vilsandis. Minimaalne temperatuur Vilsandis on -40,2 kraadi detsembris. Jõgevas on aga detsembris -28,6 kraadi. Vilsandis on külmem, kui Jõgeval. Vilsandi maksimaalne temperatuur on augustis 34,6 kraadi, aga Jõgeval on juulis 30,1 kraadi maksimum. Vilsandi aasta suurim sademete hulk on 84mm ja väikseim 33mm. Jõgevas, aga on suurim 73mm ja väikseim 29mm. Vilsandis sajab rohkem. Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Jõgeva meteoroloogiajaama andmed. Sisemaal kujuneb tavaliselt mandrilisem kliima. Suved on soojad, päiksepaistelised ja kuivad, esineb suur temperatuurikõikumine. Lumikate on talvel paks, kuna sulailmu on harva. Läänemerelist kliimavaldkonda iseloomustab Vilsandi meteoroloogia ja hüdroloogiajaam.Võrreldes mandrilisema kliimaga, on merelisem kliima pehmem, pilvisem, tuulisem,õhutemperatuuri erinevused on aasta jooksul väiksemad kui sisemaal.
6.Tuulekiiruse ja pilvisuse iseloomustus Joonis 4. Tuule kiirus m/s kuude lõikes Joonis 4. Tuule kiirus m/s Joonis 5. Pilvisus pallides kuude lõikes Joonis 5. Pilvisus pallides Nii Võrus kui ka Virtsus on kõige tuulisemad sügis- ja talvekuud. Virtsus on tuulisem , kuid selgem ilm. Võrus on tuule kiirus väiksem, kuid pilvisus suurem. 7.Kokkuvõte Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Võru ilmajaama andmed, sest Võrus on tuul väiksem, ilm pilvisem, suvel soojem ja talvel külmem. Läänemerelist kliimavaldkonda iseloomustavad Virtsu ilmajaama andmed, sest Virtsus on tuul tugevam, pilvisus väiksem, suvel jahedam ja talvel soojem.
Satelliidi pilt Eestist joonis 2 . joonis 2 5 Kliima Golfi ja Põhja-Atlandi hoovuse mõju tõttu on keskmised õhutemperatuurid Eesti alal kõrgemad kui samadel laiustel Aasias ja Ameerikas. Kliimaerinevused tulenevad peamiselt Läänemere mõjust, eristatakse läänepoolsemat läänemerelist kliimavaldkonda ja idapoolset Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kõige soojem kuu on juuli (keskmine temperatuur Vilsandil 16,3 °C, Tartus ja Võrus 17,1 °C), kõige külmem veebruar (Vilsandil 3,5, Narvas 7,6 °C). Sajab keskmiselt 600, kõrgustikel kohati üle 700, saarte rannikualadel paiguti alla 500 mm/a. Lumikattega päevi on enim Ida-Eestis (üle 130), lumikatte keskmine paksus on suurim Haanja kõrgustikul (24 cm). Aluspõhja reljeef
vihmapilved. Nii mõjutavad kõrgustikud sademeid, äikesevihmade sagedust ning lumikatet. Nõgudesse ja orgudesse valgub aga külm ja raske õhk ning jääb sinna pikaks ajaks püsima, põhjustades seal öösiti ja talviti tugevat jahtumist. 20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale. Päikesekiirguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tulle ruumilises jaotuses etendab Eestis tähtsaimat osa Läänemeri. Selle järgi eristatakse merelist ja mandrilist kliimavaldkonda. 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. Tsüklonis valitsevad tõusvad õhuvoolud, õhk liigub põhjapoolkeral vastupäeva, keskosas on õhurõhk madalam kui servadel. Antitsüklonis liigub põhjapoolkeral õhk päripäeva kõrge õhurõhuga keskmest madalama õhurõhuga servaalade suunas. 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? Seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Sooja ja külma õhu
Mõõtühikuks on J/m3K. 2)mulla soojusjuhtiv koefitsient näitab, kui palju maa soojust edasi annab. Energia, mis läbib selle pindala ühikut ajaühikus. Eesti kliimat võib pidada üleminekuliseks mereliselt mandrilisele. Meie kliimat mõjutab Balti meri ja Atlandi ookeani liikuvad õhumassid (talvel suht soojad, suved jahedad) ning Golfi hoovus, mis muudab meie kliimat üldiselt pehmemaks. Eesti kuulub Ida-Euroopa lauskmaa loodeossa, seega ka kliima seisukohast Ida-Euroopa tasandiku kliimavaldkonda. Talved on meil pehmed ja suved jahedamad, sooja ja külma aastaaja üleminekud sügise ja kevade näol on pikad. Sügis soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul, kus mere mõju tuleb selgemini esile. Kõige külmem on veebruar ja kõige soojem juuli. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes piirkonnas. Päikese kiirgusreziimi mõjutab suurel määral pilvitus. Kõige päikesepaistelisem juuni ja kõige vähem nov, dets.
mikrokliimat. Vastupidi, võib kuivendada liigniiskuse all kannatavaid alasid ja seega vähendada auramisele kuluvat soojust ning suurendada soojushulka, mis kulub pinnase ja õhu soojendamiseks seega tõsta nende temperatuuri. 52) Eesti kliima üldine iseloomustus. Eesti territoorium puutub põhjas, läänes ja edelas kokku merega, idas aga suure mandrialaga. Eesti kuulub Ida-Euroopa lauskmaa loodeossa, seega ka kliima seisukohast Ida-Euroopa tasandiku kliimavaldkonda. Et aga territooriumi lääneosa asub vahetult mere kaldal, esineb siin kliimas samaaegselt suurel määral merelise kliima tunnuseid. Sel põhjusel võib Eesti kliimat pidada üleminekukliimaks mereliselt mandrilisele. Balti mere lähedus ning Atlandi ookeanilt liikuvad õhumassid (talvel suhteliselt soojad, suvel jahedad) külmal aastaajal tõstavad ja soojal aastaajal madaldavad temperatuuri, tasandades seega aastaaegade erinevusi. Pealegi tõstab
100 m kõrgusi aherainemägesid – on Eestimaa pinnamoe kujunemise kolmandal, veel praegugi jätkuval etapil loonud inimene. 131. Kliima. Kliima hilisjääajal ja Holotseenis. Nüüdiskliima Golfi ja Põhja-Atlandi hoovuse mõju tõttu on keskmised õhutemperatuurid Eesti alal kõrgemad kui samadel laiustel Aasias ja Ameerikas. Kliimaerinevused tulenevad peamiselt Läänemere mõjust, eristatakse läänepoolsemat läänemerelist kliimavaldkonda ja idapoolset Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kõige soojem kuu on juuli (keskmine temperatuur Vilsandil 16,3 °C, Tartus ja Võrus 17,1 °C), kõige külmem veebruar (Vilsandil –3,5, Narvas –7,6 °C). Sajab keskmiselt 600, kõrgustikel kohati üle 700, saarte rannikualadel paiguti alla 500 mm/a. Lumikattega päevi on enim Ida-Eestis (üle 130), lumikatte keskmine paksus on suurim Haanja kõrgustikul (24 cm). Kliimat kujundavad tegurid
annaabi.ee 
