metsatüüpide eellasi hakkasid välja kujunema umbes 10 000- 8000 aastat tagasi. Näiteks olid olemas pohla- ja mustikamännikud, salumännikute eellased, nõmme- ja loomännikud, sookaasikud ja lammimetsad. Samuti on leitud tõendeid leppade, jalakate, künnapuude ja sarapuude esinemist metsade koosseisus. (V.I.E LK 7) Laialeheliste metsade ja kuusikute eellaskooslused hakkasid levima 8000- 5000 aasta eest, mil valitses Atlandikuline kliimastaadium. Sel ajal leidus suures osas sangleppasid ja kuusikud. Rohked kooslused olid ka laialeheliste puude hulgas, kuid vähenes männimetsade pindala. 5000 aasta eest, peale rabade tekke ja soostumise hakkas kliima kuivenema ja eriti konkurentsialtiks sai kuusk. Kuusk lisandus männikutesse ja enamustesse laialehelistesse kooslustesse. (V.I.E LK 7) Kliima jahenemine ja taas niiskemaks muutumine sai alguse 2500 aastat tagasi. Metsades
Proovides olevate taimede ja nende suiraterakeste hulk vaheldub eri aegadel, kajastades metsade koosluses toimunud muutusi. Metsade ja muu taimestiku koosluse muutumine kajastab kliimas toimunud muutusi. Õietolmuterade võrdleval uurimisel eri kihtides saab kindlaks määrata kliimaperioodide vaheldumist. Eristatakse seitset jääajajärgset kliimastaadiumi. 42 I arktiline kliimastaadium, seejärel subarktiline. Järgnesid mandrijää sulamisele u 12 20010 200 a tagasi. Kliima väga külm, niiske, soojenedes mõnevõrra subarktilises staadiumis. Tundrataimestik (pajud, vaevakased, kanarbik, roosõieline kääbuspõõsas drüüas). Loomadest põhjapõdrad, polaarrebased, jänesed, hiljem ka koprad, karud. Läänemere faasidest vastas neile kliimaperioodidele Balti jääpaisjärv. Järgnes preboreaalne kliimastaadium (u 10 2009300 a tagasi). Kliima jätkuvalt niiske, veidi
Atlantilises kliimastaadiumis (ca 80005000 aasta eest) levisid praegu säilinud laialehiste metsade ning kuusikute eellaskooslused tõusis sanglepa ja kuusi kute osakaal, männimetsade pindala vähenes. Ülekaalu said laialehiste puude rohked kooslused, kus praegu Eesti metsades leiduvate puuliikide nagu jalaka, künnapuu, tamme,pärna, vahtra, ja saare kõrval kasvas kaval gepööki. Hoogustus rabade teke ja soostumine. Umbes 5000 aasta eest kliima kuivenes (subboreaalne kliimastaadium) ning eriti konkurentsivõimeliseks osutus nendes tingimustes kuusk, mis lisandus enamikesse laialehistesse kooslustesse ja männikutesse (v.a. äärmuslikult kuivad ja rabaalad). 2500 aastat tagasi kliima taas jahenes, muutudes ühtlasi niiskemaks. Metsades avaldus see eelkõige kiirenenud soostumises ja rabade pealetungis. Muutunud kliimast olulisemaks metsi muutvaks teguriks kujunes sel ajal inimtegevus.
mineraalmaa ja väiksemad veekogud kasvasid kinni. Levisid lubjalembelised tarnad ja teised lõikeheinalised. Põõsarinde moodustas sookask. Boreaalse kliimaperioodi lõpupoole hakkas välja kujunema lammimetsa tüüp, mille koosseisus omas esialgu kõige suuremat tähtsust sanglepp. Atlantilisel kliimaperioodil 6000 kuni 3000 aastat e.Kr. oli kliima tunduvalt niiskem ja soojem kui praegu. Siis oli kõige soojem kliimastaadium, mis Eesti alal olnud on. Algas intensiivne rabastumine. Märgatavalt suurenes lepa, eriti sanglepa levik, männikute pindala vähenes ja kuusikute leviala laienes Mulla viljakus tõusis ning tänu sellele muutusid valdavaks laialehiste puude ülekaaluga metsad. Atlantilisel kliimaperioodil saavutasid laialehised metsad kõrgema reljeefiga kohtades Eestis oma leviku maksimumi, kohati isegi valge pöök. Jõe orgudes ja järvede kallastel levisid tihedad lammimetsad, seal kasvasid jalaks,
annaabi.ee 
