Ökoloogilise kooslusena tohib kooselavaid populatsioone käsitleda vaid juhul, kui nendest tekkinud segudel on olemas emergentsed omadused. 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis; 27. Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; Suktsessioon - koosluste muutumine ajas, millega kaasneb liikide vaheldumine Kliimaks kliimaomane lõppstaadium Suktsessiooni jaotus: · Autogeenne muutused toimuvad sisemistel põhjustel, koosluse enda tegevuse tulemusena. · Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel Teine tähtis jaotus: · Primaarne toimub seni asustamata pinnal. Neis kohtades algab primaarne suktsessioon, mis toob kaasa endaga kindlad ennustatavad muutused ökosüsteemis
Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel. Primaarne toimub seni asustamata pinna(nt vee alt vabanenud alad, vulkaanilise tegevuse tõttu tekkinud saared). Toob endaga kaasa kindlaid ennustatavaid muutusi ökosüsteemis. Sekundaarne toimub pärast häiringut. Häiring on kas väliste tegurite põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne(üleujutus, metsatulekahju). Mullakihil on tüsedus mitte paksus. Pinnas on ökoloogias keelatud sõna. Taimed kasvavad mullas. Kliimaks kliimaomane lõppstaadium. Monokliimaksi teooria. Oligokliimaks. Kõrgsoo ehk raba, soode suktsessioon. Soo turba tüsedus üle 30cm . Horisont kus orgaanilist ainet on üle 50% nimetame turbaks. Oligotroofsed mättad vähetoitainelised. Madalsoo-siirdesoo-kõrgsoo e raba. Rabad kasvavad kiirusega 1mm aastas. 14.04.09 PET - Potentsiaalne evapo(aurumine)transpiratsioon(vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri). Teine oluline kliimanäitaja on kontinentaalsus
Kiskjate kooslus (kiskjad võivad olla taksonoomiliselt väga kirju rühm isendeid) Koosluse definitsioon rangelt operatsiooniline. Ökoloogilise kooslusena tohib kooselavaid populatsioone käsitleda vaid juhul, kui nendest tekkinud segudel on olemas emergentsed omadused (vastand: kollektiivsed) 28.Koosluste suktsessioon, kliimaksi mõiste (Begon et al. 17.4.5); Suktsessioon - koosluste muutumine ajas, millega kaasneb liikide vaheldumine. Kliimaks kliimaomane lõppstaadium Suktsessiooni jaotus: 1. Autogeenne muutused toimuvad sisemistel põhjustel koosluse enda tegevuse tulemusena. Nt kui kliima ajas ei muutu, siis muutused saavad olla tingitud sellest, et kooslused muudavad ise oma keskkonda. 2. Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel Teine tähtis jaotus: 1. Primaarne toimub seni asustamata pinnal. (vee alt vabanenud alad, vulkaanilise tegevuse
Logaritmiline ajatelg. Lepp (alder) elab koos mikroobiga perekonnast frankia, kes suudab siduda lämmastikku. 59 Clements püstitas teooria: Iga keskkonna jaoks on olemas oma suktsessiooni lõppstaadium ehk kliimakooslus, mis on jääv. Kliimakooslus-kliimaomane suktsessioon. Lõppstaadium, mus ei muutu häiringuteta miski. See on monokliimaksi teooria. Eestis on koosluseks peetud kuuse-segametsa, välja arvatud liivaluiteid, kus kasvavad männid. Lisaks ka kõrgsoo ehk raba. Kliimaks – kliimale omase suktsessiooni lõppstaadium. Kui kliima ei muutu. SOODE SUKTSESSIOON. Soo areneb mitmes faasis, tihti madalate veekogude kinnikasvamisel. 1. MADALSOO