Aasta jooksul ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. Kõige hinnatuimad on ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu), mis kasvavad troopilistes metsades ning ka kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades. Kõige rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Maailma metsatüübid: Sõltuvalt kliimaoludest, muldadest on eri piirkondade metsade liigiline koosseis ja tootlikkus erinev. Eristatakse: Parasvöötme okasmetsi Parasvöötme leht ja segametsi Lähistroopika metsi Lähisekvatoriaalseid hõrendikke Ekvatoriaalseid vihmametsi Parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil Väikese aastase juurdekasvuga 1-2 m3/ha Suhteliselt hõredad Vähe puuliike Enamasti kasutatakse tarbepuiduks (paber, mööbel)
eri puuliikide aastane juurde kasv on üsna erinev. Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. Hinnatumad on ilusa ja vastupidavad puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt.) kasvavad troopilistes metsades, kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades. Rohkem kasutatakse okaspuude puitu. Omaette rühma erikasutusega puuliigid, millelt saadakse ntks mahla, koort, vilju jne. Maailma metsatüübid - mets ei kasva maailmas igalpool ning sõltuvalt kliimaoludest ja muldadest on eri piirkondade metsade liigiline koosseis ja tootlikkus erinev. Suurima levikuga on parasvöötme okasmetsad - kasvavad aeglaselt, suht hõredad, väikese juurdekasvuga 1-2m3/ha aastas, koosnevad vähestest puuliikidest, peaaegu kõiki kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. maailma tarvepuidust saadakse okasmetsadest. Parasvöötme leht- ja segametsad - pindala vähenenud tänu põllumajandusele. Lehtmetsad tootlikumad kui segametsad
gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumise horisont. 8. Orgaaniline kõduhorisont (O) koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad õhukese kihina mullapinda. 9. Turvas (T) vee- ja orgaanilise aine rikas (rohkem kui 35%) ning tuhavaene soomulla horisont. Tsonaalsed mullatekke iseärasused. Mullad on seotud kliima ja taimkattega, mistõttu levivad ekvaatorilt pooluste suunas vööndiliselt, olenevalt erinevatest kliimaoludest, temperatuurist ning sademete ja aurumise vahekorrast. Kliimast ja veereziimist sõltuvalt võib mullad jagada: 1. Läbiuhtelise veereziimiga sademed ületavad auramise ning vähemalt korra aastas nõrgub vesi põhjaveeni. See tähendab muldade läbiuhtumisest ja leostumisest lähtuvate toitainete kadu ning millaviljakuse langust. Läbiuhteline veereziim on tüüpiline paras- ja palavvöötme niiskele kliimale. 2
mõjutusi. Tasub vaid mõelda meie ajaloo peale, millest leiab vastuseid nii mõnelegi küsimusele kes on eestlasi valitsenud ja oma toidukultuuri jäljed ka Eestisse maha jätnud, mis meie kliimas kasvab, meie asukoht kaubateedel, millised on olnud toidu säilitamistingimused jne. Karask vana eesti toit Vana eesti köök talupojaköök Enamasti püütaksegi eesti kööki tõlgendada eesti talupojaköögi näidete varal ajastust ja kliimaoludest tulenevalt oli see kahtlemata üksluine ning maitsevaene aga ka sesoonne, mis pole üldse mitte negatiivne näitaja. Teraviljadest olid 19. sajandil enim kasutatavad oder ja rukis; kaer oli algselt pigem loomasööt ning nisu söödi vaid pidupäeval. Eestlase toidulaual oli palju kaunvilju oad, herned, läätsed. Köögiviljadest kasvatati palju naereid, kaalikaid ja kapsaid. Kartul tuli eestlaste toidulauale alles 19. sajandi teises pooles
Talvel juurdekasvu ei toimu.Okaspuu puidu sügispuit laiali,radiaalsuunaline liikumine toim säsikiirtes.Räni- ja tõmbepuit võib olla 3 korda tugevam kui kevadpuit.Seega on puit heterogeenne okaspuu puidus tekib puidumass kõverusepoolsesse külge ning seda nim materjal,koosnedes kergematest ja raskematest osadest ränipuiduks.Ränipuit on tumedam,vaigu ja lingiinirikkam,samuti vaheldumisi.Aastarõngaste laius oleneb kliimaoludest,mullastikust,sellest kui kõvem.Lehtpuu puidus koondub puidumass kõveruse e koormatud koha palju on tema ümber teisi puid.Kui puu on jõud küpsemasse ikka,aeglustub ta välispoolsesse osasse ja seda nim tõmbepuiduks.Sellise puidu kiud kasv,tekivad puu perifeerses osas kitsamad aastarõngad,mis on puu üheks pikemad,sisald rohkem tselluloosi ja vähem lingiini ning on heledama raieküpsust näitavaks tunnuseks.Lehtpuude juurdekasv toim ajaliselt kauem värvusega
sügispuidu väike osakaal madal puidu tihedus Aastarõngad Kevadel, kui looduses algab kasvuaeg, moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajaminevat vedelike transporti. Suve lõpu poole aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Kevad- ja sügispuidu tihedus võib erineda kuni 3 korda. Aastarõngaste laius võib olenevalt puiduliigiti märgatavalt erineda, sõltudes kliimaoludest, mullastikust jne. Ilmastikuolude ja kasvutingimuste muutudes (näit. puu lähemast ümbrusest teiste puude väljaraiumisel või mulla väetamisel) võib aastarõngaste laius ühes ja samas puutüves suuresti erineda. Okaspuu puidus võib sügispuidu laius olla keskmiselt 20...25% kogu aastarõnga laiusest, kõikudes 15...40%-ni. Kui okaspuu aastarõngad on laiad, siis sisaldab see tavalisest rohkem kevadpuitu. Puukoor Puukooreks loetakse harilikult kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi
annaabi.ee 
