Sissejuhatus A.T. Kliiman jagab Eesti riigi arengu kahte perioodi, millest viimase omakorda nelja etappi: I periood: Kogukondlik iseseisvus; II periood: Riiklik iseseisvus: 1. Esimesest eelkonstitutsioonist teiseni. – 2. Teisest eelkonstitutsioonist kolmandani. – 3. Kolmandast eelkonstitutsioonist Põhiseaduseni. – 4. Põhiseadusest Põhiseaduse muutmise seaduseni. Rahvaste enesemääratlemise õigus tunneb mitut iseseisvusastet, nii ka Eesti maa ja rahvas. Kliimani arvates ei peaks Eesti riigis sünnipäev olema sugugi mitte 24. veebruar nagu meie seda tänini tähistame, vaid hoopis 28. november 1917. Käesolevas referaadis annan ülevaate Kliimani artiklist: tema Eesti riigi ja iseseisvuse arengu käsitlusest. 4 I. Kogukondlik iseseisvus Riikide liidus oleva maa ja rahva iseseisvus on sõltuv liidu tahtest. Osariigi rahvas võib küll
kahekümnendatel tõusis esirinda nafta tööstused, jättes teised sektorid varju. Hiliste 1930- ntate paiku moodustas põllumajandus. b) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). Venezuela asub lähisekvatoriaalses ja edelaosas ekvatoriaalses kliimavöötmes. Sellest hoolimata varieerub kliima niiskest troopilisest kuni mägise kliimani, sõltudes kõrgusest, topograafiast ja valdava tuule otsesest puhumisest ja intensiivsusest. Sesoonne muutus mängib väiksemat rolli kui sademes. Enamjaolt on selgelt eristatav vihmane periood: maist novembrini on vihmane periood, mida nimetatakse talveks, ülejäänud on suvi. Seetõttu annab maa aastas vaid ühe saagi. Sademete poolest jaotub maa nelja tsooni, mida eristab põhiliselt kõrgus. Troopilises tsoonis
riigikogu.ee/ems/stenograms/2002/01/t02011601-07.html. 108 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse eelnõu (895 SE) esimene lugemine, 13. märts 2002. Riigikogu toimetatud stenogramm. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/ems/stenograms/2002/03/t02031307-04.html. 109 Küll aga ei tohi Riigikogu õiguskantslerile seada täiendavaid menetluslikke barjääre, mida põhiseaduse § 142 ette ei näe. 110 Artur-Tõeleid Kliimani ja Edgar Talviku järgi tuleb teha vahet konstitutsioonilistel ja konstitutsionaalsetel seadustel. Konstitutsiooni- liste seaduste kui kõrgemajõulistega määratakse riigi põhikord ning nende andmiseks on eriline menetluskord. Nende all on silmas peetud põhiseadust ja muid põhiseaduse jõuga akte. Konstitutsionaalsed aktid on alati subordineeritud konstitutsioonilistele aktidele ning nendega sätitakse nn. riigiõigust. Vt A.-T. Kliiman. Üleminekuaja konstitutsionaalseid akte
eelkonstitutsiooniliste aktide teooria e riigi sünniks peavad olema eeldused. Esiteks peavad olema üleüldse eeldused ja teiseks ükski riik ei sünni täispaketi seadustega. Kui EV hakati taastama, siis taheti taastada riigi selle endise seisundiga nii palju kui saadi. Mida on selleks vaja, et see taastamine õnnestuks?- on vaja mingeid Konstitutsioonilisi (PS) eelduseid. Oluline on olemasolevate aktide rida. 1.Rahvas peab tahtma riiki omada 2. Saab selle valitsemisega hakkama -Kliimani õpetus: Ainult edukas riik kes suudab läbida eelriikluse etapid saab triumfeerida ja tagantjärgi kirjutatakse riigi ajalugu. Kui riik ei suuda fikseerida oma sündi , siis seda riiki ei ole. Kui riik sünnib siis me saame rääkida ka saja aasta pärast sellest kuidas ta tegelikult sündis, kus ta eostati, saame ka dokumente selle kohta otsida. *Hans Piip ja Jüri Uluots olid asutava kogu liikmed, Kliimann ei olnud. Nad olid asutavas kogus riigi loomise juures.
annaabi.ee 
