millest on metsa kõrbestumisprotsessi peatamine võimatu tuues kaasa katastroofilisi tagajärgi terve maailma kliimale. Tipnemispunktid on teatud tasakaalupunktid, mille saavutamisel leiavad süsteemis aset kardinaalsed muutused, olenemata sellest, milline oli muutuse ulatus. Amazonase puhul on olulised tipnemispunktid temperatuur ja metsa kogupindala, mis on otseselt seotud sademete taastootmisega läbi transpiratsiooni. Amazonase vihmametsa pöördumatu hävimine hakkab Hadley Centre'i kliimamudeli kohaselt juba 3° - 4°C temperatuuritõusu korral. Selle probleemi lahendamiseks on vaja rahvusvahelist huvi Amazonase vihmametsa säilistamiseks ning taastamiseks - asi mida siiamaani mitte ükski rahvusvaheline lepe ega organisatsioon teha ei ole suutnud. Siin ei aita ka ELi ega G7 ajutised rahasüstid, sest Brasiilia valitsusel ning põllumajanduskorporatsioonidel on omad plaanid, mille kõrval rahvusvaheline abi suuruses mõni miljard dollarit on taskuraha
hulgas on põllumajandusliku saagikuse muutused ning muutused taime- ja loomaliikide levikus ning arvukuses. Kliimamuutuste vastu võitlemine ning keskkonna trendidega arvestamine on kahtlemata kulukas. Samas on selge, et viivitamine või probleemide ignoreerimine on kindlasti oluliselt kulukam. Kliimamuutuste mõjud varieeruvad piirkonniti oluliselt. Võimalik majanduslik kahju ja kulu sõltub samuti riikide elatustasemest. RICE kliimamudeli järgi oleksid suurimad kannatajad peamiselt arenevad riigid. Kuid oluline on negatiivne mõju ka OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) riikide jaoks. Kindlasti on olemas hulk hinnanguid ja uurimusi, mis eeltoodud prognoosidest erinevad, kuid suurusjärk peaks andma ettekujutuse mastaapidest, mis keskkonnatrendide reguleerimise vajadustega seonduvad. Neil, kes kahtlevad inimkonna tegevuse juhtrollis kliimamuutuste kujunemisel, tasub meenutada, et
peatamine võimatu, tuues kaasa katastroofilisi tagajärgi terve maailma kliimale. Tipnemispunktid on teatud tasakaalupunktid, mille saavutamisel leiavad süsteemis aset olulised muutused, olenemata sellest, milline on muutuse ulatus. Amazonase puhul on olulised tipnemispunktid temperatuur ja metsa kogupindala, mis on otseselt seotud sademete taastootmisega läbi transpiratsiooni. Amazonase vihmametsa pöördumatu hävimine hakkab kliimamudeli kohaselt juba 3-4 kraadise temperatuuritõusu korral. Lausa paradoksaalne on aga see, et suurem süsihappegaasi hulk atmosfääris on Amazonasele hoopis kahjulik, sest üldjuhul ergutab kõrgem süsinikdioksiidi kontsentratsioon taimekasvu. Taimelehtede alumisel küljel on mikroskoopilised hingamisavad - nende kaudu saavad taimed fotosünteesiks vajaliku süsihappegaasi. Samal ajal väljub hingamisavade kaudu hapnik ja veeaur. Kõrgemate süsinikdioksiidi
peatamine võimatu tuues kaasa katastroofilisi tagajärgi terve maailma kliimale. Tipnemispunktid on teatud tasakaalupunktid, mille saavutamisel leiavad süsteemis aset kardinaalsed muutused, olenemata sellest, milline oli muutuse ulatus. Amazonase puhul on olulised tipnemispunktid temperatuur ja metsa kogupindala, mis on otseselt seotud sademete taastootmisega läbi transpiratsiooni. Amazonase vihmametsa pöördumatu hävimine hakkab Hadley Centre'i kliimamudeli kohaselt juba 3° - 4°C temperatuuritõusu korral.[38] Selle probleemi lahendamiseks on vaja rahvusvahelist huvi Amazonase vihmametsa säilistamiseks ning taastamiseks - asi mida siiamaani mitte ükski rahvusvaheline lepe ega organisatsioon teha ei ole suutnud. Siin ei aita ka ELi ega G7 ajutised rahasüstid, sest Brasiilia valitsusel ning põllumajanduskorporatsioonidel on omad plaanid, mille kõrval rahvusvaheline abi suuruses mõni miljard dollarit on taskuraha
annaabi.ee 
