kehade eest. NASA on loonud Maa-lähedase objekti eriprogrammi (Near Earth Object, NEO), selle töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega ähvardavad Kosmiliste kokkupõrgete ohu mõõtmiseks on kasutusel nn. Torino skaala, millel number 1 tähistab kokkupõrke ülimalt ebatõenäosust, 10 aga globaalset kliimakatastroofi põhjustavat kokkupõrget. Viimast on oodata vaid kord 100 000 aasta jooksul. Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal 2101. Eestiga seotud Soome astronoom Yrjö Väisälä andis tema poolt 1939 avastatud asteroidile nimeks "1541 Estonia". Asteroid number 2099 kannab kuulsa eesti astronoomi Ernst Öpiku nime "2099 Opik". Asteroid "3738 Ots" sai nime eesti laulja Georg
Haridus võimaldab mõnel väga targal inimesel teostada innovaatilisi mõtteid. Ei oleks ju maailma kultuuri õnnistatud inimestega nagu Mozart, Leonardo da Vinci, Charles Darwin, kui neid ei oleks julgustatud juba väikesest peale. Haridus peakski endale tänapäevases ühiskonnas eesmärgiks võtma innovaatiliste ideede edendamise ning nende ideede leviku soodustamise. On ju praegune olukord maailmas muutunud peaaegu väljakannatamatuks. Postimehe andmetel ennustatakse kliimakatastroofi juba 2060. aastaks. Ehk mõni innovaatiliste ideedega inimene suudaks inimeste poolt tekitatud kahju leevendada. Selleks aga peab andma võimaluse. Muidugi on ka võimalus, et inimesele, kellele antakse võimalus tegeleda sügavuti teda huvitava ainega, kasutab seda julmalt ära ning viib maailma hoopiski katastroofile lähemale. Riskideta aga elada ei saa ning selles ühiskonnas, kus meie elame, tuleks haarata igast asjalikust ideest, et parandada tervet maailma ohustavat olukorda.
jälgimisega,» selgitas Dordain. «Me peame leidma üldised planeetide atmosfääride mehaanikareeglid.» Maailmakuulus inglise füüsik S. Hawking on hoiatanud, et seoses kliima globaalse soojenemisega võib Maa tulevikus muutuda sama kuumaks kui on praegu Veenus. See tähendaks õudset lõppu. Teadlased loodavadki nüüd Veenuse atmosfääri uurimisega saada uusi teadmisi, mille rakendamine aitaks Maad ähvardavat kliimakatastroofi ära hoida. Teaduslikud eesmärgid Venus Expressi missioonil on lühidalt väljendatud seitsme teaduse teemadel: Atmosfääri dünaamika Atmosfääri struktuur Atmosfääri koostis ja keemia Pilve kiht ja udu Kiirguslevi tasakaal Pinna omadused ja geoloogia Plasma keskkond Sond on esimene, mis üritab tabada pilte planeedi pinnast, mida peaks olema võimalik teha läbi "infrapunase valguse akende". Ultraviolettkiirguse osa näitab
Maast kõrvale juhtida, kui nad õigel ajal üles leitakse. NASA on loonud Maa-lähedase objekti eriprogrammi (Near Earth Object, NEO), selle töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega ähvardavad Kosmiliste kokkupõrgete ohu mõõtmiseks on kasutusel nn. Torino skaala, millel number 1 tähistab kokkupõrke ülimalt ebatõenäosust, 10 aga globaalset kliimakatastroofi põhjustavat kokkupõrget. Viimast on oodata vaid kord 100 000 aasta jooksul. Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal 2101. Skaala suuremaid numbreid ei ole isegi kasutusel.
taevakehi ära põleb, jõudmata maale. 2.5 NEO NASA on loonud Maa-lähedase objekti eriprogrammi (Near Earth Object, NEO), selle töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega ähvardavad Kosmiliste kokkupõrgete ohu mõõtmiseks on kasutusel nn. Torino skaala, millel number 1 tähistab kokkupõrke ülimalt ebatõenäosust, 10 aga globaalset kliimakatastroofi põhjustavat kokkupõrget. Viimast on oodata vaid kord 100 000 aasta jooksul. Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal 2101. Skaala suuremaid numbreid ei ole isegi kasutusel. 2.6 Maale lähenevad asteroidid Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga. Hinnangute järgi on 1-kilomeetrise
Hiinas Jangtse jõel kõrgub hiigelsuur, maailma võimsaim Kolme Kuru hüdroelektrijaam. Selle rajamise käigus saavutati mitmeid enneolematuid maailmarekordilisi tulemusi, mistõttu on tehtud ka ettepanek selle arvamiseks kaasaegsete suurimate ehitus-tehniliste maailmaimede hulka. Alanud sajandil on inimkonna üheks põhimureks kujunenud üha kasvavate energiavajaduste rahuldamine. Abi otsitakse alternatiivsete taastuvate energiakandjate kasutamisest. Seeläbi loodetakse vältida ka kliimakatastroofi, vähendades kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist. Oluline roll on selle juures kanda eeskätt hüdroenergial kui kõige levinumal taastuvenergia liigil see moodustab 88% taastuvenergia varust ning teeb 20% kogu maailmas toodetavast elektrienergiast. On ka riike, kus hüdroenergia on elektri tootmisel domineeriv, näiteks Norras isegi üle 98%. Loomulikult sõltub see peamiselt ressurssidest, mis on kahjuks riigiti väga erinevad.
annaabi.ee 
