Kuidas mõjutab meri maismaa temperatuuri? Mere ääres tuleb kevad hiljem ja soe sügis kestab kauem kui samal geograafilisel laiusel sisemaal. 15. Kuidas mõjutab pinnamood koha kliimat? Kui mandrite pind oleks ühtlaselt tasane, tõuseks õhutemperatuur polaaraladelt ekvaatori poole. 16. Kuidas kujunevad kliimavöötmed? Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega. 17. Näita kaardil põhi- ja vahekliimavöötmeid ning iseloomusta nende kliimadiagramme. 18. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoonegaasid takistavad Päikeselt Maale tuleva soojuskiirguse hajumist maailmaruumi ja põhjustavad maalähedase õhukihi soojenemist. Vaid väike osa soojuskiirgusest kiirgab tagasi. 19. Miks on osoon vajalik? Osoonist moodustuv kiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva "kurja" kiirguse eest. Kui osoonikihti poleks, siis steriliseeriks päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava. 20
Sademete maksimumiks aastas on olnud 1158 mm, kuus 351 mm ja ööpäevas 148 mm. Suurimaks sademete intensiivsuseks 10 minuti jooksul on registreeritud 2,3 mm/min ja 3 minuti jooksul 3,6 mm/min. Kõige kuivema kuuna on kirja läinud aga august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis sellel ajaperioodil sademeid maha ei tulnudki. Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm. KLIIMADIAGRAMME Tallina ja Tartu kliimadiagrammid on parasvöötmelisele kliimale iseloomulikud. 3 PILDID: Eesti keskmine talv. Aasta 2003, Eesti üks kõige karmimatest talvedest. On näha, et Soome laht on enamasti ära jäätunud. 4 KASUTATUD KIRJANDUS: 1.http://koolielu.edu
· Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline. mandriline Sademete hulk on parasvöötme rohtlates tavaliselt 300 600 mm/a. · Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. · Suved on palavad ja põuased. Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. Rohtlates valitsev kliima: · Kirjelda kliimatingimusi rohtlas! · Võrdle kliimadiagramme , leia sarnasused ja erinevused! MULLAD · Rohtlates on viljakad mustmullad. MIKS? TAIMESTIK · Rohtlas kasvavad kuivalembesed ja lühikese kasvuajaga rohttaimed; · Puude kasvuks ei jätku rohtlas piisavalt sademeid · Taimed on kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. · Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad · Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere.
e) suurte sajuhoogudega võivad tekkida uhtorud (Põhja-Ameerikas badlands) ja maa muutub kasutuskõlbmatuks Kopeeri töölehele rohtlaalade paiknemise kaart ja leia internetist paar pilti rohtlate üldilmest. KLIIMA 2. Kuidas muutub rohtlate kliima liikudes rannikuäärsematelt aladelt sisemaa suunas? a) Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. 3. Uuri kliimadiagramme. Millised on kõrgeimad ja madalaimad keskmised temperatuurid mis võivad rohtlas esineda? 20 kraadi- Mongoolias 30 kraadi- USA-s ja Kasahstanis TAIMED 4. Miks ei kasva rohtla aladel metsi? Nii troopiliste kui ka parasvöötme rohtlates on oluline koht tulekahjudel. See takistab metsastumist. Rohumaad ümbritsevad kõrbeid ja on niiskustasemelt poolkõrbetest järgmisel astmel, kuid niiskuse hulk pole metsade levikuks piisav
11. California ja Florida poolsaared on enam-vähem võrdsel kaugusel ekvaatorist ja mõlemad on ookeanide suhtes avatud, sademetehulk erineb neil poolsaartel aga oluliselt. Vähem sajab ..........California................................ poolsaarel. Põhja-Ameerika Põhjendus:California poolsaare kliimat mõjutab külm hoovus 12. Kasutades kliimadiagramme ja Skandinaavia poolsaare füüsilist kaarti analüüsi peaaegu samal laiuskraadil asuvate Sodankylae (Soome) ja Bodoe (Norra) kliimat. Nimeta kaks erinevust nende linnade kliimas ja põhjenda, millest on erinevused tingitud. 1) Sademete hulk Bodoes on palju suurem, kuni 150 mm aastas, ning Sodankylaes kuni 60 mm aastas. Põhjus: Sademete hulga rohke suurus tuleb sellest, et Bodoe asub Norra mere ääres kohe, kuid Sodankylaes asub keset maismaad. 2) Bodoe temperatuur läbi aasta kõigub -1
Paiknemine: Iseloomulikud omadused: O kliima on aastaringselt soe ja niiske; O sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); O taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; O taime- ja loomaliike kõige rohkem; O paljud linnud talvituvad vihmametsades; O vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme: Tavalise päeva kirjeldus vihmametsas: Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb
Õhu liikumine maakeral 2.) Kas joonisel on tsüklon või antitsüklon (kõrgrõhkkond)? Joonisel on tsüklon (5p) Iseloom. suvist ilma Eestis mida mõjutab kõrgrõhkkond. 1.) On palav 2.) Sademeid puuduvad Iseloom. talvist ilma mida mõjutab madalrõhkkond 1.) Ei ole eriti külm 2.) Võib sadada lund ja lörtsi 3.) Võrdle kliimadiagramme ja vasta küsimustele (5p) 1.) Millisel poolkeral asuvad antud kohad? Mõlemad asuvad lõunapoolkeral Lõuna- Ameerikas. Peaaegu samal laiuskraadil. 2.) Kumb neist asub ilmselgelt kõrgmäestikus? La Paz 3.) Millises kuus on Cuiabas kõige külmem, millises kõige soojem? Kirjuta kuud ja temperatuurid. Külmem kuu: 22°C, juunis
Põhilised vöötmed on: ekvatoriaalne vööde, troopiline vööde, parasvööde , polaarvööde. Nende vahele jäävad: lähisekvatoriaalne vööde, lähistroopiline vööde, lähispolaar vööde. Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske. Lähisekvatoriaalne vööde on kuiv ja niiske. Troopikas on kuum ja kuiv. Lähistroopiline vööde jaguneb kuivaks ja niiskeks. Parasvöötmes on neli aastaaega. Arktilises vöötmes on külm. Aasta keskmise temperatuuri ja sademete hulga vaatlemiseks tehakse kliimadiagramme. 11 Kasutatud kirjandus 1.http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/- pohikliimavootmed_liina.htm 2. http://www.hot.ee/kliimavoondid 3. http://www.crjg.vil.ee 4. Loodusgeograafia õpik põhikoolile Iiosa 12
v taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; v taime- ja loomaliike kõige rohkem; v paljud linnud talvituvad vihmametsades; v vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Ekvatoriaalsete vihmametsade kliima Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme: Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti
õhurõhk ja niiskus. · Atmosfäär kaitseb maad liigse päiksekiirguse ees. · Stratosfääris paikneb osoonikiht, kus neeldub suurem osa Päikselt saabunud ultraviolettkiirgusest. · Ilm on lühiajaline, kliima pikaajaline õhkkonna seisund. · Kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirgus, üldine õhuringlus, koha asend ookeanide ja mandrite suhtes, pinnamood ja inimene. · Kliimakaartidel kasutatakse samajooni, värvusi, kliimadiagramme, leppemärke. · Päiksekiirgus saabub maapinnale otsekiirguse ja hajuskiirgusena, osa kiirgusest neeldub õhus, pilvedes, maapinnal, osa kiirgusest peegeldub tagasi. · Päikesekiirguse hulk maakeral sõltub koha geograafiliselt laiusest. Väiksematel laiustel asuvad alad saadavad päikesekiirgust rohkem, suurematel laiustel asuvad alad vähem. · Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese ja Maa kujutleva telje kallakusest.
kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada. Ekvatoriaalsete vihmametsade kliima Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme: Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti.
annaabi.ee 
