Asula Ilm praegu Ilm Kliimaandmed Geograafilised Soojusvöö Kõrgus merepinnast Aastaajad nädalavahetusel koordinaadid Riia 12..18°C 11...21°C Riias on aasta 56°5715.012 N Parasvöö 7 meetrit merepinnast Kevad, suvi Ööpäevas keskmine 24°70.012 sügis, talv sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli, kuivem Veebruar Tokyo 27...32°C 22...30°C Tokyos on suved 35°422N Parasvöö 37 meetrit merepinnast Kevad, suvi, Ööpäevas niisked ja 139°4254E ...
sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aastal Vulkaanid kokku 130 suuremad ja aktiivsemad: Öraefajökull 2110 m, Eyjafjallajökull 1666 m, Hekla 1488 m, Grimsvötn 1725 m, Askja 1516 m, Prestahnukur 1400 m Hekla vulkaan: kõige aktiivsem vulkaan Islandil osa 40 km pikkusest vulkaaaniseljakust purskas viimati 26. veebr. 2000. aastal Hekla vulkaan Saarestiku kliimaandmed lähispolaarne kliimavööde päevapikkus keskmiselt 10 h laiuskraad - W 18 tugevasti mõjutatud soojast Golfi hoovusest keskmine temperatuur 5 kraadi sademeid keskmiselt 3000 mm aastas päiksekiirte langemisnurk: 75 kraadi 30 minutit talvine pööripäev - 21. detsember, pikk öö, lühike päev suvine pööripäev - 21. juuni, pikk päev, lühike öö Kliima kuupäev: 16.05.2018, 10.30 saarel madalrõhkkond valdavalt läänetuuled
Jaan-Mati Punning paleoklimatoloogia valdkond. Eesti Agrometeoroloogialaboratoorium. Füüsika peaobservatooriumi aastaraamatud letopissid. 1865. aastast hakati ära tooma Eesti ilmajaamade vaatlustulemused, kuid raamatud on varasemastki. Tsaari-Venemaa oli tegelikult Euroopa tasemel riik, ainus viga, et oli absoluutne monarhia ja ühiskondliku arengut polnud. Kaht tüüpi andmed: ilma-ehk meteoroloogilised andmed aastaraamatus, konkreetsed mõõtmed, kliimaandmed kokkuvõtted ja keskmistused. Nõukogude ajal ilmaandmete trükkimine ühe halvenes. Samas, parimad kliimateatmikud anti välja 1960ndatel aastatel. Eesti kliimat kujundavat tegurid jätk. Suur laius põhjustab kiirguse ebaühtlase jaotuse, pilvisuse aastane käik suvel vähem, talvel palju ja 3. tähtis tegur on tsüklonaalne tegevus. 1965 -1974 analüüsi põhjal. Põhjatsüklonid. Liiguvad Islandi juurest Barentsi merel, liiguvad läänest itta, edelast kirdesse.
prb.org/ http://www.theplaceswelive.com/ www.opec.org www.eia.doe.gov/emeu/cabs/contents.html Energiamajandus riikide lõikes Rahvusvahelised firmad http://www.investmentsandincome.com/investments/multinational- corporation.html, Transpordigeograafia veebipõhine õpik http://people.hofstra.edu/geotrans/ Maailma Turismiorganisatsioon: http://www.unwto.org/index.php Inimarengu indeksi statistika koduleht: http://hdr.undp.org/en/statistics/ ilma- ja kliimakaardid, kliimadiagrammid, kliimaandmed kogu maailmast: http://www.worldclimate.com; http//klimadiagramme.de; FAO kodulehekülg põllumajandusstatistikaga http://www.fao.org/ EL portaal http://europa.eu/pol/agr/index_et.htm FAO kodulehekülg metsatööstuse statistikaga http://www.fao.org/ http://www.world-tourism.org Maailma Turismiorganisatsioon http://www.wttc.org Maailma Reisi ja Turismi Nõukogu
· Keerulisem olukord suvel Järsult üles surutud sooja õhu niiskusest arenevad võimsad rünkpilved (kuni tropopausini) ?intensiivsed hoogsademed, äikese ja tugevneva tuule oht Faktiline tuul · www.emhi.ee Ilmavaatlused?Tuul · www.fmi.fi Testbed Numbrilised ilmaennustusmudelid · Numerical Weather Prediction (NWP) models järgnevate päevade ilma väljaarvutamine Andmed · tänased ilmaandmed · varasemad kliimaandmed Arvutused · aluseks termo- ja hüdrodünaamika võrrandid · võrrandite numbrilise lahendused viiakse lõplikele vahemikele ruumis ja ajas- mõtteline kolmemõõtmeline võrgustik harvem võrgustik-ebatäpsem prognoos tihedam võrgustik- arvutamisaeg pikem, vaja enam arvutimälu- ja mahtu · Horisontaalne dimensioon maapinnalähedane isobaarväli ja meteoroloogilised elemenid
annaabi.ee 
