tõsisemaid konflikte. RL algusaastatel oli Jannsen kahtlemata tähtsaim tegelane, olles järjepideva eestikeelse ajakirjanduse asutaja (Perno Postimees 1857; Eesti Postimees 1864), Vanemuise seltsi rajaja Tartus (1865), I üldlaulupeo organiseerija (1869), kuid hiljem hakkas ta üle tähtsustama koostööd saksa mõisnike ja kirikuga ning kaotas oma esialgse populaarsuse. Hiljem liitus klerikaalse suunaga ka Jakob Hurt, kelle peamine teene eesti kultuuriloos on suurejooneline rahvaluulekogumise algatamine ja juhtimine. Rahvusliku suuna juhiks sai Carl Robert Jakobson, kes leidis, et eesti rahvas peab ise oma kultuuri üle otsustama, mitte kummardama saksa mõisnike ja Vene tsaarivalitsuse ees. Seda suunda toetasid ka maalikunstnik Johann Köler, kes tegutses peamiselt Peterburis ja Fr. R. Kreutzwald. Kahe suuna esindajate vahel kujunesid aja jooksul lepitamatud vastuolud.
laste elurõõmsast seltsist ja tegeles ning unistas loodusüksilduses omaette. Looduse ja raamatute kõrval mõjutasid tulevast kirjanikku ühiskondliku elu nähtused. Liivi lapsepõlves olid mälestused teoorjusest alles elavad. Kahtlemata tuli poisi elav kujutlusvõime kasuks tulevikus tema teostes. Kihelkonnakoolis huvitus Liiv Eesti poliitilisest elust, kus toimus äge võitlus rahvusliku liikumise demokraatliku ja konseervatiiv-klerikaalse suuna vahel. Liivil oli ka kavatsus õppida vahepeal klaverikunstnikuks. Avispeal teeb katset sellel alal edasi jõuda. Kuid Liivil tärkavad nüüd teist laadi huvid, nimelt kirjandusliku loomingu alal. Ta kirjutab 1882. a. oma esimesed luulekatsetused, millega kujuvenad välja tema tahe, tema ,,kindlad ja tulised püüdmised ükskord selle ärarõhurud ja põlatud rahva eest tööd tegema hakata". Liiv oli Avispeal 1883. a
mõisnike ja kiriku heakskiidule ja püüdes vältida tõsisemaid konflikte. RL algusaastatel oli Jannsen kahtlemata tähtsaim tegelane, olles järjepideva eestikeelse ajakirjanduse asutaja (Perno Postimees 1857; Eesti Postimees 1864), Vanemuise seltsi rajaja Tartus (1865), I üldlaulupeo organiseerija (1869), kuid hiljem hakkas ta üle tähtsustama koostööd saksa mõisnike ja kirikuga ning kaotas oma esialgse populaarsuse. Hiljem liitus klerikaalse suunaga ka Jakob Hurt, kelle peamine teene eesti kultuuriloos on suurejooneline rahvaluulekogumise algatamine ja juhtimine. Rahvusliku suuna juhiks sai Carl Robert Jakobson, kes leidis, et eesti rahvas peab ise oma kultuuri üle otsustama, mitte kummardama saksa mõisnike ja Vene tsaarivalitsuse ees. Seda suunda toetasid ka maalikunstnik Johann Köler, kes tegutses peamiselt Peterburis ja Fr. R. Kreutzwald. Kahe suuna esindajate vahel kujunesid aja jooksul lepitamatud vastuolud.
III Rahvusliku ärkamise algus Rahvusliku ärkamise algust mõjustasid: *linnade areng *talude päriseksostmise alus *eestikeelne trükisõna plahvatuslik kasv *rahvusliku liikumise keskused - Viljandimaa *Peterburis Eesti patriarhide rühm J.V Jannseni kultuurilooline tähtsus *Eesti ajakirjanduse looja (1857.a "Perno Postimees", 1864.a "Eesti Postimees") *Laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine" looja *Üks I üldlaulupeo (1869) korraldajaid *Eesti hümni sõnade autor *Kodanik-klerikaalse suuna juht rahvusliku ärkamise ajal *Koidula vaimne suunaja L.Koidula kultuurilooline tähtsus *Esimene naine, kes sai kõrgeima hariduse, mis tol ajal Baltimaades võimalik saada oli. *Ajastu suurluuletaja. *Isamaalüürika *Tema luuletused viisistatud *Eesti esimene naisajakirjanik *Osales Eesti I üldlaulupeo korraldamises I Periood 1857 - "Kalevipoja" ilmumine 1857 J.V Jannseni alustas "Perno Postimehe" väljaandmist 1864 J
annaabi.ee 
