osast ehk rootorist ja laagrikilpidest. Staator koosneb kerest ja faasimähistest. Keresse on pressitud õhukestest plekkrõngastest koosnev uuretega toru. Uuretesse on mähitud staatori faasimähised. Faasimähised tehakse isoleeritud mähisetraadist. Staatorimähiste kuus otsa viiakse välja mootori keres olevast august ja kinnitatakse klemmliistule. Klemmliistu puudumisel on juhtmeotsad lahtiselt klemmkarbis. Lahtised juhtmeotsad tähistatakse tähtedega C1 , C2 , C3, lõpud - C4, C5, C6. Rootor koosneb võllile kinnitatud südamikust ja mähisest. Rootori võllile on pressitud uuretega plekkrõngastest südamik. Lühisrootori mähis koosneb rootori uuretesse valatud alumiiniumvarrastest. Varraste otsad on üksteisega ühendatud otsarõngaste abil. Sellest ka nimetus lühisrootor. Rootori varraste ja ühendusrõngaste valmistamiseks asetatakse rootori südamik
5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet. =P2/P1 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? Staatorimähises loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Tähtühendusega saame suuremat võimsust. 10. Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator? Käivituse hõlbustamiseks? 11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment? Käivitusmähise abiga. 13. Milleks kasutatakse transformaatoreid (trafosid)?
Kasulik võimsus P1- Tarbitav võimsus 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? On staatorimähistes loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Võimsus suureneb lülitades hiljem kolmnurka. 10. Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator? Kuna ühefaasilises asünkroonmootoris puudub loomulik käivitusmoment. Käivituseks on käivitusmähis, mille telg on töömähise suhtes nihutatud 90 elektrilise kraadi võrra. Selle
Kasulik võimsus P1- Tarbitav võimsus 6. Kuidas tekitatakse kolmefaasilises asünkroonmootoris magnetväli? Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. 7. Mis asi on libistus? On staatorimähistes loodava magnetvälja pöörlemiskiiruse ja rootori pöörlemiskiiruse erinevus. 8. Kuidas saab muuta kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Võimsus suureneb lülitades hiljem kolmnurka. 10. Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator? Kuna ühefaasilises asünkroonmootoris puudub loomulik käivitusmoment. Käivituseks on käivitusmähis, mille telg on töömähise suhtes nihutatud 90 elektrilise kraadi võrra. Selle
3 Kaabli mõõtmisel kantakse protokolli faasijuhtmete (kaetud tumedama isolatsiooniga, A, B, C) vahelised ning faasijuhtmete ja neutraaljuhtme (kaetud sinise isolatsiooniga, 0) vahelised takistused ja samuti ka maanduse suhtes (M). Elektrimootori mõõtmisel kantakse protokolli faasijuhtmete (A, B, C) vahelised ning faasijuhtmete ja korpuse (maandatav osa, M) vahelised takistused. Mootori klemmkarbis on kolme mähise kuus otsa, millest mõõtmiseks kasutatakse ühe poole otsi. Valgustil mõõdetakse juhtmestiku ning vooluahela ja maandatava osa vahelist takistust (on üks faasjuhe, A ja üks neutraaljuhe, 0 ning maanduseks korpus, M). II OSA: Maandustakistuse mõõtmine Enamkasutatavad meetodid maandustakistuse mõõtmiseks on järgmised: 1) amper-voltmeetrimeetod; 2) kompensatsioonimeetod; 3) kolme elektroodi meetod. 1 2
nimetatakse rootoriks ja paigallseisvate mähistega osa staatoriks. Vahelduvvoolumootorite puhul on käivitusvoolu kordsus 5...7 korda suurem nimivoolust. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas lühismähises induktsiooni teel. Selleks peab rootor pöörlema veidi aeglasemini kui magnetväli. Vahelduvvoolumootorite korpus on valmistatud malmist või alumiiniumsulamist. Pöörlev osa vahelduvoolumootoritel on rootor. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. Magnetvälja pöörlemiskiirus sõltub nii sagedusest kui ka poolusepaaride arvust. Vahelduvvoolumootori eelised: otsekäivitus, lihtne meetod ja ehitus, ei vaja keerukaid juhtimissüsteeme, madal hind, töökindel, rasketes talitusoludes vastupidav, vähene jooksev hooldus. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid paiknevad
annaabi.ee 
