töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V). Elektromotoorjõud on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. Vooluringi ühendatud pingeallika klemmipinge on alati väiksem pingeallika elektomotoorjõust. Vastavalt Ohmi seadusele saab vooluahelasse ühendatud pingeallika klemmipinget arvutada järgmise valemiga: U = E - I * R0 U on pingeallika klemmipinge, mõõdetuna voltides (V). I on pingeallika elektrivoolu tugevus, mõõdetuna amprites (A). E on pingeallika elektromotoorjõud, mõõdetuna voltides (V). R0 on pingeallika sisetakistus, mõõdetuna oomides ().
tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V). Elektromotoorjõud on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. Vooluringi ühendatud pingeallika klemmipinge on alati väiksem pingeallika elektomotoorjõust. Vastavalt Ohmi seadusele saab vooluahelasse ühendatud pingeallika klemmipinget arvutada järgmise valemiga: · U on pingeallika klemmipinge, mõõdetuna voltides (V). · I on pingeallika elektrivoolu tugevus, mõõdetuna amprites (A). · E on pingeallika elektromotoorjõud, mõõdetuna voltides (V). · R0 on pingeallika sisetakistus, mõõdetuna oomides (). Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriselt laetud osakeste ja kehade elektrilist vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.
(dioodides) tekib läbilöök ja alaldi jääb voolu juhtima, rikneb aku. Aku riknemise põhjustab seega vahelduvvooluga laadimine. Aku seisukohast parem variant on dioodis lühisest tekkiv katkestus. Ühe dioodi katkestus põhjustab aga teiste dioodide riknemise, kuna neid läbib siis lubatust suurem vool. Generaator on üldiselt suure töökindlusega, kui aegajalt vajab kontrollimist. Hoolduse käigus kontrollitakse generaatori välist puhtust, rihma pingust, harjade pikkust, täiskoormusel klemmipinget ning voolutugevust ja pingelangusid juhtmete ühendustes. Veel aitab generaatori rikkeid avastada ostsillogrammide uurimine. Selleks ühendatakse hoolduse ajal generaatori vooluringi ostsilloskoop ja erinevatel koormustel salvestatakse ostsillogrammid. Riknenud alaldi ostsillogramm
näituse põhjal? 9. Formuleerige Ohmi seadus. 10. Millest oleneb elektrijuhi takistus ja kuidas saab seda arvutada? 11. Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes? 12. Miks tekib juhtmes pinge- ja võimsuskadu? 13. Selgitada, millest oleneb elektriahelas voolu suurus? Tuua näiteid. 14. Millisteks energia liikideks muudetakse elektriseadmetes elektrivoolu? 15. Selgitada, millega ja kuidas mõõdetakse elektriseadme klemmidelt elektromotoorjõudu (allikapinget) ning kuidas klemmipinget? 16. 3.3.1 Formuleerige Kirchhoffi seadused. Kirrchoffi I seadus: Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate elektriahela harude voolutugevuste algebraline summa võrdub hargnemispunktist väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Esimese Kirchhoffi seaduse teistsuguse sõnastuse järgi võrdub suvalisse hargnemispunkti ehk sõlme koonduvaetahela harude voolutugevuste algebraline summa nulliga, kus
Muutumatu pinge korral takistus suurendades väheneb vool pöördvõrdeliselt takistusega. Ohmi seadus kogu vooluringile arvestab, et pinge vooluallika klemmidele põhjustab vooluallika sisemine elektrimotoorne jõud (allikapinge) Kui takisti on välja lülitatud ja voolu vooluringis pole, siis pinge tema klemmidel võrdub elektrimotoorse jõuga. Kui me aga sulgeme lüliti ja vooluahelasse tekib vool, siis näitab voltmeeter generaatori klemmipinget, mis on väiksem elektromotoorsest jõust. Elektromotoorne jõud on võrdne välisahela pingelangu ja generaatori sisemise pingelangu summaga Ohmi seadus kogu vooluringile vool vooluahelas on võrdeline elektromotoorse jõuga ja pöördõrdeline vooluallika sisetakistuse ja vooluahela välisringi takistuse summaga Jrk Nimetused Tüüp Vahejaotus Süsteem Mõõtepiirkon
kus U 0 on koormusvoolule I = 0 vastav klemmipinge. 3. Reguleerimiskarakteristik I e = f ( I ) näitab ergutusvoolu I e sõltuvust koormusvoolust I jääval klemmipingel U = const ja pöörlemiskiirusel n = const . Generaatori ekspluateerimisel on vaja kindlustada püsiv klemmipinge erinevate koormus- voolude puhul. Kuna koormusvool I on tihedalt seotud ankruvooluga I a , siis valemi (4) põhjal koormusvoolu kasvamisel klemmipinge langeb. Jäävat klemmipinget on võimalik säilitada ergutusvoolu I e muutmisega. Ergutusvoolu saab muuta kas käsitsi või automaatselt reguleerimisreostaadi takistuse muutmisega. Reguleerimiskarakteristikult määratakse generaatori ergutusvoolu muutus, milleks loetakse generaatori ergutusvoolu muutust, kui koormusvool muutub nimikoormusvoolust I nom nullini. Tavaliselt väljendatakse ergutusvoolu muutust protsentides nominaalse ergutusvoolu suhtes: I e nom - I e 0
puhul kontaktketas puutub vastu kontakte. b. Käiviti kontrollimine Kontrollitakse ettenähtud läbisõidu järel kommutaatori ja harjade seisukorda. Puhastatakse suruõhuga käiviti sisemus. Vajadusel vahetatakse harjad. Vajadusel õlitatakse puksid ja võll. Käiviteid katsetatakse stendis tühikäigul ja täielikul pidurdamisel. Tühikäigul mõõdetakse tarbitav vool, klemmipinge ja ankru pöörlemissagedus. Täielikul pidurdamisel mõõdetakse ankru pöördemomenti, tarbitavat voolu ja klemmipinget. Magneeto skeem Käivitusmootorite töösegu süütamiseks kasutatakse spetsiaalset seadist magneetot. Magneeto toodab madalpingelist voolu, muudab selle kõrgepingeliseks ning suunab siis vajalikul momendil süüteküünlasse. Katkesti-jaotur Katkesti jaotur on kokku ehitatud madalpingevoolu katkesti ja kõrgepingevoolu jaotur. Katkesti lahutab primaarahela sel hetkel, kui süüteküünlas peab tekkima säde. Jaotur jaotab aga kõrgepinget küünaldele mootori tööjärjekorras
30 U U E -U I = , sellest R = = RSISE = = R I I E I = = R + RSISE Järeldus: 1. Kuidas tekib elektriahelas vool? 2. Selgitada, millega ja kuidas mõõdetakse elektriseadme klemmidelt elektimotoor- jõudu (allikapiget) nung kuidas klemmipinget? 3. Mida nimetatakse elektromotoorjõuks (allikapingeks)? Mida nimetatakse klemmipingeks? 4. Selgitada, kas elektriahelas saab esineda vool ilma pingeta? 5. Selgitada, kas elektriseadme klemmidel saab olla pinge ilma vooluta? 8 LABORATOORNE TÖÖ NR. 4 Eesmärk: õppida tundma tarbijate jadaühendust ning selle seaduspärasusi. Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine. . 1
annaabi.ee 
