Mikroaerofiilid (hapnikusisaldust eelistav organism). 5 perekonda on veterinaarselt tähtsad. Mükoplasmas on sada liiki, mõned põhjustavad kroonilisi haiguseid. Neil on peremehespetsiifilsus, liigispetsiifilisus, anatoomilise elundi spetsiifilisus (teatud elunditele adhereeruvad). Enamik on fakultatiivsed anaeroobid, va inimeste patogeen M. pneumoniae. Nad ei tungi rakku sisse nagu salmonella. Nad on pindmised. Hemotroopsed mükoplasmad – adapteerunud punalibledele, kahjustavad kleepumisega, surmavad ja tekib kassidel aneemia, punaliblesse sisse ei lähe (M. haemofelis). Limaskestade patogeenid (põhjustavad respiratoorseid, urogenitaal traktide haiguseid). Normaalseid mükoplasmasid on ka, mis häda ei tee. Kultiveerimine nõuab spetsiifilist selektiivsöödet - Mükoplasma selektiivsööde. Kindlasti on seal miski, mis laseb aint kindlal mikroobil kasvada. Koloonia on nagu härjasilma muna. Penitsilliin – katkestab bakterirakuseinas PDG sünteesi, bakter on vigane ja
spiroheedid . Hambakatt (dental plaque) § Seotud hambakaariese ja periodondi haigustega. Haigusprotsessi käivitab organismi mikroobid. § Hambakatt - bakterirakkudest (60-70 vol%), sülje polümeeridest, bakteriaalsed ekstratsellulaarsed produktid - loomulik biofilm. Tulemuseks on rikkalik bakteriaalsete metaboliitide kontsentratsioon hamba pinnal. § Domineerivad Streptococcus sanguis ja S. mutans. § Katu teke algab streptokokkide kleepumisega sülje glükoproteiinidele. Järgneb tugevam kleepumine rakuvälistele polümeeridele (dekstraan + levaan = glükaanid), mida toodavad bakterid toidusuhkrutest. Viimased moodustavad katu maatriksi. § Kaaries on hamba emaili, dentiini ja tsemendi destruktsioon demineralisatsiooni tulemusena. Viimast põhjustab katus olevate bakterite poolt suhkrute lõhustamisel toodetavad happed. Alguses oluline S. mutans, kuid hiljem ka Lactobacillus, Actinomyces jt.
leukotsüütidel ning leukotsüüdid ei kinnitu endoteelile ega migreeru põletiku koldesse. Sümptomid: Sünnijärgselt rasked ja korduvad kopsupõletikud, kõrvapõletikud, peritoniidid jne. Standardravi – luuüdi transplantatsioon. Vere hüübimine: Vallandajaks on veresoone seina (endoteeli) kahjustus ning koefaktori (tissue factor) jt ECMi komponentide (kollageen) kokkupuude verega. See vallandab hüübimiskaskaadi, mis lõppeb trombotsüütidest ja fibrinogeenist koosneva trombi kleepumisega kahjustatud kohale. Integriinid vahendavad trombotsüütide kleepumist kollageenile ja fibrinogeenile ja omavahel. Tromboos: Veresoone ummistus, mis on põhjustatud vere hüübimisest veresoone siseselt. Tekkiv tromb blokeerib verevoolu ja antud koe verevarustuse. Tähtsamad komplikatsioonid: müokardi infarkt, aju infarkt. On Eestis vastavalt esimene ja teine surma põhjus. Spetsiifilise integriini αIIbβ3 blokeerimine on andnud väga häid tulemusi tromboosi profülaktikas, aga
Seetõttu peab endale aru andma, et pinnasele osutatava rõhu arvutuste järgi ei saa teha kuigivõrd tõepäraseid järeldusi laeva seisundi kohta madalikul. Pehme pinnase korral asub tegevusse pinnase ligitõmbe (ligiimemise) protsess. Need ligitõmbavad jõud võivad olla märkimisväärsed. Laeva vajudes pinnasesse hakkab mõjuma rõhk ka parrastele. Seega suureneb hõõrdumisest tulenev takistus laeva madalikult maha tõmbamisele veelgi. See seletub pinnase kleepumisega parraste ning väljaulatuvate osade (kimmikiilud) külge. Pinnase ligitõmmet hinnatakse pinnase omapärast sõltuva tegurina pinnasele rõhuvale massile. Jämeda liiva- ja kruusapinnase puhul on see 0,05-0,1, savipinnasel 0,25. Pehme pinnase korral võib tegur väiksem olla. Selle nähtuse vähendamiseks ja tema kasutamiseks laeva vabastamisel on tarvis esmalt täita võimalikult rohkem ballasttanke veega, et laev vajutaks pinnasesse jälje. Seda saab
annaabi.ee 
