John Mainwaringilt, kes kogus mälestusi Händeli sekretärilt John Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt. Mõni Mainwaringi raamatus esinev väide on aga hiljem ümber lükatud. Händel huvitus lapsepõlves muusikast, kuid isa, kartes, et muusiku elukutse ei taga piisavat materiaalset kindlustatust, tahtis, et poeg õpiks õigusteadust. Isa keelas Händelil isegi pille puutuda ning poeg pidi harjutama salaja pööningule toodud klavikordil. Kui Saksi-Weisenfelsi hertsog Johann-Adolf I kuulis kaheksa-aastase Händeli orelimängu, palus ta Georg Händelit, et ta lubaks oma pojal õppida samaaegselt nii muusikat kui ka õigusteadust.Händeli esimeseks muusikaõpetajaks sai Halle Liebfraukirche organist Friedrich Wilhelm Zachow, kes õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit, kompositsiooni, harmooniat ja kontrapunkti. Zachowil oli palju itaalia ja saksa muusika käsikirju, millega Händel sai tutvuda. Händel pidi neid käsikirju
Mainwaringilt, kes kogus mälestusi Händeli sekretärilt John Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt. Mõni Mainwaringi raamatus esinev väide on aga hiljem ümber lükatud. Händel huvitus lapsepõlves muusikast, kuid isa, kartes, et muusiku elukutse ei taga piisavat materiaalset kindlustatust, tahtis, et poeg õpiks õigusteadust. Isa keelas Händelil isegi pille puutuda ning poeg pidi harjutama salaja pööningule toodud klavikordil. Kui Saksi-Weißenfelsi hertsog Johann-Adolf I kuulis kaheksa-aastase Händeli orelimängu, palus ta Georg Händelit, et ta lubaks oma pojal õppida samaaegselt nii muusikat kui ka õigusteadust. Händeli esimeseks muusikaõpetajaks sai Halle Liebfraukirche organist Friedrich Wilhelm Zachow, kes õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit, kompositsiooni, harmooniat ja kontrapunki. Zachowil oli palju itaalia ja saksa muusika käsikirju, millega Händel sai tutvuda
Haydni loomingulise nooruse viimase etapi- enne seda, kui temast sai iseseisev helilooja- moodustasid õpingud Napoli koolkonda esindava itaalia helilooja ja kapellmeistri Niccola Porpora käe all. Porporfa vaatas üle Haydni kompositsioonikatsetused ja jagas talle näpunäiteid. Vastutasuks oli Haydn tema laulutundides klaverisaatja ja täitis koguni teenri ülesandeid. Katesealuses külmas pööningukambris, klus Haydn endale peavarju oli leidnud, mängis ta vanal katkisel klavikordil kuulsate heliloojate töid. ja rahvalaulud! Kui palju oli ta neid kuulnud, päeviti ja öösiti Viini tänavail hulkudes! Siin võis kuulda nii austria, tsehhi, ukraina, horvaadi kui ka tirooli laulukesi. Seetõttu kohtabki Haydni teostes sagedasti neid imepäraseid meloodiaid, enamasti ka lõbusaid ja elurõõmsaid. Tasapisi hakkas Haydni elus ja loomingus küpsema murrang. Tema majanduslik olukord oli vähehaaval paranemas, positsioon kindlustumas. Esimesi vilju hakkas andma ka tema suur
16.- 18. saj olid oreli hiilgeaeg. Oreli kõlajõud oli suur. Suur tähtsus oli orelil Lutheri kirikus, sest orel pidi täitma kõik tühimikud. 18. saj. hakkas orel taanduma, sest 1) kirik kaotas oma tähtsuse 2) sümfooniaorkestri kõlaga ei suutnud orel võistelda 3) hakkas levima tantsumuusika 4) tuli klaver 9 KLAVER- sai alguse renessansi ajal 1388. a. (klavikord, klavessiin). 1547.a. KLAVIKORDIL oli 22 keelt ja 45 klahvi. Selleks, et ühelt keelelt mitut erineva kõrgusega heli saada, tuli keele helisevat osa pikendada või lühendada. Klavikordi kõik keeled olid ühepikkused ja seetõttu meenutas pill nelinurkset kasti (ulatus 3 oktaavi ,hiljem 5). Renessanss kunstis Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal.
Suur osa klaviirimuusikast on sündinud Köthenis. Oma õpilastele ja lastele kirjutas ta lihtsamaid klaviiripalu: "Väikesed prelüüde ja fuugasid", inventsioone ja tantse. Neist osa on kogutud "Anna Magdalena noodivihikusse" Suur osa Bachi klahvpillidele loodud tesotest peab aga selgelt silmas vituoosse mängu võimalusi klavessiinil. Teosed muusikaõopetuseks ja koduseks musitseerimiseks olid ühtviisi mängitavad klavessiinil, klavikordil kui ka väiksel orelil. 6 tsellosüiti. "Fuugakunst", BWV 1080. "Muusikaline ohver", BWV 1079. on loodud piduliku annetusena Preisi kuningale ja seotud Bachi elu tähtsama visiidiga Preisi kuninga õukonda Potsdamis, kus teenis Bachi kuulsaim poeg Carl philipp Emanuel Bach klavessiinimängijana.(Kuningas oli tuntud oma muusikahuvi poolest, pani B teda proovile, paludes antud teemale improviseerida fuuga. See teenis üldise vaimustuse ja hiljem lõi B teemast pikema tsükli).
annaabi.ee 
