Domenico Scarlatti 1685 1757 Bachi ja Händeliga ühevanune Domenico Scarlatti töötas alates 1719. aastast Portugali ja Hispaania kuninglikus õukonnas. Kirjutas 555 klavessiinisonaati. Ise ta nimetas neid harjutusteks või ka etüüdideks. Need valmisatsid ette klassikalise sonaadivormi. Avaldas 1738. aastal 30 klavessiinipalast koosneva kogumiku ,,Essercizi" (,,Harjutused") Domenico Scarlatti sonaatide olulisus: - on olulised sonaadivormi arengu seisukohalt - paistavad silma oma aja kohta originaalse harmooniakäsitluse poolest - on virtuoosse mängustiili suurepärased näited Klassikaline orkester Mannheim
Ühes oma artiklis on Neefe kirjutanud, et uuris koos väikese Beethoveniga Johann Sebastian Bachi prelüüdide ja fuugade kogumikku ,,Hästi tempereeritud klaver". Bachi nimi oli tol ajal tuttav üksnes kitsale muusikute ringile, kes teda kõrgelt hindasid. Beethoveni esimene teadaolev helitöö pärineb aastast 1782 klaverivariatsioonid nüüdseks unustatud helilooja Ernst Dressleri marsi teemale. Järgmine teos kolm klavessiinisonaati on kirjutatud 1793.aastal, kui Beethoven oli 13-aastane. Isa harrastused nõudsid raha ning perekonna materjaalne olukord kehvenes. Puudusest ja raskest elust vaevatud ema jäi tõsiselt haigeks. Ludwig oli sunnitud endale tööd otsima ning temast sai kuurvürsti kapelli organist. End juba helilooja ja pianistina tõestanud, tegi Beethoven lõpuks teoks oma ammuse unistuse 1787. aastal sõitis ta Viini, et kohtuda Mozartiga. Ludwig mängis kuulsale heliloojale ette oma
intonatsioon raskepärane ja liikumine sunnitud." Keerukalt kaunistatud meloodiate ja pingestatud harmooniaga muusika asemel eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust. Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saidi uudne hormooniakäsitlus, mille rajas prantsuse helilooja Jean-Philippe Rameau oma ,,Harmooniatraktaadiga" (1722). Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti (1685-1757) kirjutas 555 klavessiinisonaati. Need valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, kogu klassikalis-romantilise ajastu tähtsaima vormipõhimõtte kujunemist. Giovanni Battista Sammartini (1700-1775) kirjutas esimesena varaklassikalisi sümfooniaid, 3-4 lühikesest osast koosnevaid orkestriteoseid, mille eeskujuks oli itaalia ooperimäng. Samalaadseid sümfooniaid kirjutas ka Johann Sebastian Bachi noorim poeg Johann Christian (1735-1782), kes oli ka edukas ooperilaulja.
sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religioon asendus ratsionaalse moraaliõpetusega, kirikust olulisemaks sai inimese isiklikud kogemused. 18 sajand hakkasid heliloojad suhtlema suurema ja anonüümsema publikuga, mistõttu tähtsaks sai isikupära. Sündisid mitmed kuulsad kontserdisarjad ning 1725. aastal esimene regulaarselt ilmuv muusikaajakiri Hamburgis. Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti kirjutas 555 klavessiinisonaati, mis valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, mis koosneb reeglina 3 lõigust: 1. Ekspositsioon-esitleb omaette lõikudes 2 peamist helistikku-toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Sageli on peateema jõuline ja kõrvalteema lüüriline. 2. Töötlus-sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud muusikalist materjali. 3.Repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, vältides helistike konflikti
annaabi.ee 
