mis oli Esteri õe soov, kes hakkas oma sõbratari eeskujul klaverimängu õppima. Siis saigi Ester oma esimesed noodid mängitud ning varsti tegeles ta enda õe repertuaari järelemängimisega, ja seda vaid kuulmise järgi. Nii tegutses ta iseõppijana 16-aastaseks saamiseni, mil algasid tema süstemaatilsied klaveriõpingud. Ester käis 18. algkoolis ning Tütarlaste Kommertskoolis ning kui ta esimest korda klaveritundi läks, mängis ta ette Beethoveni Esimese sonaadi esimese osa. Klaveritundides käimist on helilooja enda sõnul ise juba lapsest saadik tahtnud ning keegi teda peale ei sundinud. Astumine Tallinna Konservatooriumisse Peale poolt aastat klaveritundide külastamist soovitas Esteri klaveriõpetaja Karin Prii astuda tal Tallinna konservatooriumi. 1938. aastal ta seda tegigi ning astus klaveriosakonda, kuhu jäi võrdlemisi pikaks ajaks
soovile. Lolita oli väga tujukas, meeleolud võisid muutuda sekunditega. Teose põhjal valminud filmist võis näha, et pärast koolinäidendi esilinastust kallistas Lo oma koolikaaslasega lava taga ning kui Humbert seda sattus pealt nägema, hüüdis Lolita professorit rõõmsalt isaks. Sama mehega, keda tüdruk nimetas isaks, armatses Dolores rahumeeli. Mõne aja möödudes leidis neiu, et vajab vaheldust. Humbertile ütles, et läheb klaveritundi või lisaproovi, tegelikkuses aga kohtuma sõprade või hoopiski armukestega. Kui professor õhtul kahtlustavalt neiut üle kuulas, palus Lo küsida järele oma klaveriõpetajalt või sõbrannalt, kui nõndanimetatud isa teda ei usu. Ka selle põhjal võib tõdeda, et ilusa näolapi taga on peidus hoopiski teine inimene. Jättes kõrvale Vladimir Nabakovi romaani, võiks vaadelda tänapäeva ühiskonna iluideaale nii seest kui väljast. Aina rohkem on hakatud meedias
Saabudes tagasi Yonville'i teatab Charles, et ta isa on surnud, tekivad probleemid ka kavala poeomanikuga. Emma pakub välja plaani, kuidas raha saada ning sõidab uuesti Rouenisse. Seal veedab ta aga romantiliselt aega oma värske armukesega. Tagasi koju saabudes vajub ta sügavamalt Lheureux'i lõksu, ostes temalt ja võttes laenu. Peale selle, palub Charlesilt raha klaveritundide jaoks. Igal neljapäeval sõitis Emma Rouenisse nö klaveritundi, kuigi tegelikult lõbutses Leoniga linna peal. Emma tundis suurt rõõmu ja rahulolu oma elu üle. Peagi hakkas aga elu keerulisemaks muutuma. Emma lohakuse ja ükskõiksuse pärast oleks ta äärepealt vahele jäänud, et mingeid klaveritunde ei toimu, suhe Leoniga hakkas muutuma järsku tüütuks ning järjest enam vajus ta suurtematesse võlgadesse. Olukord oli kasvamas vaikselt üle pea. Emmat külastasid isegi korravalvurid, kes soovitasid tal oma võlad ära õiendada
1938. aastal viidi Georg Meri üle Pariisi. Sealne saatkonnahoone oli palju uhkem kui Berliinis. Hoonel oli siseõu, lift ja palju muud luksuslikku. Alguses oli Lennartil kohanemisraskusi, sest keel oli jõudnud ununeda. Olukori paranes siiski kiiresti ning peagi rääkis ta prantsuse ja saksa keelt ühtviisi ladusalt. Lennart jätkas kooliteed Jansonde-Sailly lütseumis. Millegipärast ei õpetatud Lennartit eesti keeles kirjutama, ema pani ta hoopis klaveritundi. Lennart ei tundnud end klaveri taga kuigi mõnusalt muusikaõpingud vahetati inglise keele tundide vastu. Need olid poisi meelest sama vastumeelsed ja igavad kui klaveritunnidki. Teisel Pariisi-perioodil said prantsuse gootika, Reimsi ja Roueni katedraalid, muuseumid, Louvre, Luxembourg'i aed ja teised vaatamisväärsused pere vanemale pojale hoopis teistmoodi tuttavaks kui mõni aasta varem. Lennart tundis hästi Pariisi arvukaid
annaabi.ee 
