kirjutas keerukaid ja rohkem läbikomponeerituid laule. Ta suurendas klaveripartiide tähtsust veegi lauludel on pikad järel- ja eelmängud. Partiid on ka tehniliselt virtuoossed. Schumanni laulud räägivad armastusest, kuid pole nii traagilised kui Schubertil. Samuti pole surm tihti esinev teema kuigi Schumann ise kaldus suitsiidile. Klaver oli Schumanni lemmikvahend oma loomigu edastamiseks. Klaverilooming on ühteaegu poeetiline ja virtuoosne, ta suhtus klaverisse kui orkestrisse ning üritas kasutada maksimaalselt selle võimalusi. Eeskujudeks olid Bach, Paganini ja Schubert. Inspireeris ka rmantiline kirjandus. Peale kontserdiarvustuste kirjutas Schumann ka luulet ja novelle. Klaverile on ta loonud väikepalade (miniatuuride) tsükleid kokku 10, tuntuim on ,,Karneval" kuid ka ,,Lauluring", ,,Naise armastus ja elu" ning ,,Poeedi armastus". Karnevalis on 21 erineva iseloouga episoodi, mõned seostuvad talle oluliste inimestega
1871-1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmusikaga ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. 1880-1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkesti musikajuht. 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub tema majamuuseum. 1903 mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusika 9-le grammafoniplaadile. Samauti mängis muusikat Welte-Mignon isemängivasse klaverisse ning kõik lindistatud helipalad on tänaseni täielikult säilinud ja kuulatavad. Suri 4.september 1907 Bergenis südameatakki. LOOMING Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad 140 soololaulu ning klaveri-ja orkestripalad (klaverisonaadid ja -kontserdid ning kammermuusika). Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega
Hingekriis sundis üha rohkem otsima lohutust alkoholist. Oma viimased teosed kirjutas Beethoven kurdina. Viimast, 9. sümfooniat, dirigeeris ta esmaettekandel ise, kuulmata ühtegi nooti. Beethovenit iseloomustab aeglane komponeerimislaad, seetõttu ei ole tema looming numbriliselt kuigi suur. Beethoven kirjutas mitut suurteost üheaegselt; ta täiendas ja parandas teoseid pidevalt, otsides täiuslikkust. Oluliseks pilliks tema jaoks oli KLAVER. Ta suhtus klaverisse kui orkestrisse – klaver pidi kõlama sama värvikalt kui orkestritäis pille. Looming Orkestrile: 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, viiulikontsert D-duur (1806), kontsert viiulile, tšellole ja klaverile C-duur (1805). Mitu avamängu (Fidelio, Leonore, Egmont, Wellingtoni võit jt). Kammermuusika: 16 keelpillikvartetti, klaverikvartetid, klaveritriod, puhkpilliansamblid. Soolopillidele: 10 viiulisonaati, 5 tšellosonaati, 1 metsasarvesonaat, 32 klaverisonaati, variatsioone klaverile,
saj muusikat. Erinevalt Euroopa muusikast dikteerib siin rütmi meloodia üle ragtimei mängusid ja kirjut. Peamiselt valged. Mustad olid ka teretulnud. Eriti popularne oli see muusika tööliste hulgas, kes ehitasid uut raudteed läbi Ameerika. Selleks ka ragtimei lai levik. Kui ükskord saabub aeg kui pianiste ei jätku, pöördutakse tehnikute juurde. Ragtimei loojad hakkavad tootma player pianosid. Muusikud toksivad oma loomingu kaardile, mis sisestatakse mehaanilisse klaverisse. See toimus enne kui leiutati fofograaf. 1890 avab muusikatöökoja keegi Mr X, kes hakkas raha eest kirjutama muusikat. 1900 hakkas NYs tööle kuulus tänav Tin Pan Alley, mis tegutseb tänapäevani. Ragtimei comeback toimus 60ndatel. NEW ORLEANS Sajandi vahetusel oli NO rahvaste ja rasside suur segapuder. Linnas valitsesid hispaanlased, prantslased, lisandusid inglased, itaallased, lõpuks ka hiinlased ja hindud, sakslased ka. Kõik
1.6 Jerry Lee Lewis Rock `n' rolli valgedest esindajates oli kõige metsikum ja ekstsentrilisem Jerry Lee Lewis.1957 pöördus Lewis sama firma- The sun recordsi poole , kust olid välja kerkinud sellised kuulsused nagu B.B King, Elvis Presley, Johnny Cash, Carl Perkins jpt , ja peagi tekitas tema esimene hitt "Whole lotta shakin' goin' on" kuuemiljonilises läbimüügis avadunud kõmulaine.Andes 250 kontserdid aastas , tegi ta igaühes tillukese maavärina.Kontserdi ajal jala klaverisse panemine või jalgadega mängimine oli vaid algus, näiteks võis Lewis , korraliku kulminatsiooni saavutamiseks valada besiini klaverisse ja selle süüdata.Oma lavashowga on Lewis inspireerinud paljusid ideede nappuses vaevlevaid tollaseid ja tänaseid rockitähti. Tema karjäärile sai saatuslikuks ta kolmas abiellu, kus Lewis abiellus oma 13 aastase nõuoga ,see tekitas suure pahameele laine , mis viis isegi tema kontserdite boikoteerimiseni
R ock’n’rolli valgetest estiajatest oli kõige m etsikum ja ohjeldam atum Jerry Lee Lewis (s. 1935).Tema esimene lööknumber “W h ole lotta sh ak in ’ goin on ” tekitas kuuem iljonilises läbim üügis av aldava kõm ulaine. E detabelisse jõudis ka “G reat B alls O f F ire”. A ndes 250 k ontserti aastas, tegi ta igaüh est tillkuse m aavärisem ise. T a mängis klaverit küünarnukkide ja jalgadega, kord valas ta bensiini klaverisse ja süütas selle põlema. Buddy Holly seevastu oli tagasihoidlik, raamatupidaja välimusega prillikandja noorm ees, kuid just teda on paljud hilisem ad superstaarid (ka “T h e B eatles”) nimetanud oma suureks eeskujuks. R ock’n’rolli kroonimata kuningas Elvis Presley (1935- 1977) oli üles kasvanud maal usklike vanemate ainsa lapsena. Kaheksa aastaselt tuli ta võitjaks laste lauluvõistlusel, üheteistkümnesena mängis kitarri ja laulis koolipidudel. Pärast