Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad teosed: Kohvikantaat(1732), Missa h-moll (1733), Matteuse passioon (1729), Johannese passioon(1723), Jõuluoratoorium (1734), Hästitempereeritud klaver(1722, 1744), Brandenburgi kontserdid, Muusikaline ohver(1747). Georg Friedrich Händel (23.02 1685 14.04 1759 ) - helilooja, organist, viiuldaja, kirjutas algul põhiliselt ooperimuusikat, asetas raskupunkti hingeelamusele, viimaseil elukümnendeil kirjutas
klaveri kõla muutus enneolematult jõuliseks ja pidurdamatu pihtimishoog ei ole talle omane värvikaks viis liigub mõtlikus, rahulikult sammuvas kirglik, ajuti vulkaaniline, samas värviküllane ja rütmis, mis valitseb tundeväljendust poeetiline põimis muusikasse rahvaviiside rütmi- ja looming: viisikäände pea rõhk sümfoonilisel ja klaverimuusikal tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis programmilise muusika pooldaja ja arendaja kaunistusi lõi sümfoonilise poeemi (kirjutas neid 13 nt looming: ,,Ungari" ,,Prelüüdid" ) peamiselt klaveriteosed uuendas sonaaditsüklit klaverimuusika rikas nii sisult kui ka zanritelt LOONUD: eelistatud zanrid :
Või on konkreetne pealkiri, mis viitab teoses toimuvale. Liszt 1811-1886 Sündis Ungaris, 9-aastaselt esimene kontsertturnee. Õppis Viinis, hiljem Pariisis. Reisis peaaegu kõigis Euroopa riikides oma kontsertidega. Asus elama Weimari, kus ta tegutses klaveripedagoogina ja oli Weimari ooperiteatri ja sümfooniaorkestri dirigent. Lõi uue klaveri mängustiili- orkestraalne klaver- paneb klaveri kõlama nagu orkester. Looming: pearõhk sümfoonilisel- ja klaverimuusikal. Oli programmilise muusika pooldaja. Ta sümfoonilistel teostel on programmilised pealkirjad: ,,Faustisümfoonia", ,,Dante-sümfoonia" Lõi sümfoonilise poeemi: 13 poeemi nt ,,Prelüüd" 2 klaverikontserti vokaalsümfoonilistest suurteostest 2 oratooriumi, mess ja reekviem. Klaveriteostest (enim) sonaate nt: ,,Faustisonaat" 19 Ungari rapsoodiat (osa töötles ümber ka orkestrile) hispaania rapsoodiad Palju klaveripalade tsükleid nt."Armuunelmad" klaverietüüdid (tehnilised)
masurkad, valsid, poloneesid, prelüüdid, etüüdid, ekspromptid, ballaadid, 17 laulu klaverisonaadid, skertsod, 2konserti klaverile ja sümf orkestrile, sonaat tsellole ja klaverile Ferenc Liszt (1811-1886)ungari pianist looming seotud Ungari rahvusmuusika ning mustlasmuusika omapäraste rütmide ja meloodiatega lõu uue klaverimängustiili, klaveri kõla jõuliseks, värvikaks, jäädes poeetiliseks programmilise muusika pooldaja ja arendaja põhirõhm klaverimuusikal, sümf teostel. Ka improvisatsioonilisi teoseid uus zanr sümfooniline poeem (1osaline, tav sonaadi vormis, konkreetse sisuga) sümfoonia poeemid, ungari rapsoodid, konsertetüüdid, klaveripalad, 2sümfooniat klaveripalade tsüklid, 90 laulu ja romanssi reekviem, oratooriumid, kantaadid Franz Schubert (1797-1828) austria helilooja kooliõpetajaperes, elas sõprade juures, loomingu tähtsaim osa laulud helikeel-väga väjendusrikkad, meeldejäävad meloodiad, tähtis osa klaverisaatel
kompositsioonitehnikate ühendamine. Heliloojate silmaring oli avardunud oluliselt. Suur huvi tekkis muusikateatri vastu. Nende helilooming oli palju vähem seotud klassikalise muusikavormidega. Paljud heliloojad kasutavad oma teostes arvutit. Silmapaistvamad olid Raimo Kangro, Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüür. René Eespere- Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht. Hästi palju kasutab helilooja ühe motiivi kordust ja tänu sellele jääb meloodia hästi meelde. Isegi siis kui lugu on natuke raskesti mõistetav, mingil määral impressionistlik. Iga lugu on omapärase tämbriga ja selle tõttu ei ole nad üksluised. Tervele loomingule on ühine see, et kasutatakse ostinato-printsiipi.. Lugu ,,Ärkamise aeg" on hea ja lihtsa poeemilise meloodiaga kooriteos. Olen ise seda lugu laulnud ja see on mulle kõige kodusem eelnevalt kuulatud
haigestumine pisikusse. Kodumaad Poolat ta enam ei näinud. Vastavalt helilooja soovile maetakse ta Pariisis, kuid süda toodi Varsavisse, püha risti kirikusse. Chopini LOOMING:Teda nimetatakse klaverilaulikuks sest ta pole kirjutanud mitte ühtegi sümfooniat. Ooperit ega vokaalsümfoonilist suurvormi ka orkestrimuusikat on suht vähe. variatsioonid don giovanni teemale, hulk kammermuusikat teist muusikute ooperite teemale. Pea tähelepanu on vaieldamatult klaverimuusikal- see sisaldab 2 klaverikontserti ja väga arvukalt väikevorme, nendeks on 1) valsid 2)masurkad 3)poloneesid (poola päritolu ballitantsud) 4.variatsioonid-pea teema töötlemine erinevas taktuuris ja rütmis, äratuntav viis 5)fantaasiad-unistus,väljamõeldis. 6)prelüüdid-kontserteelmängud,sissejuhatused 7)etüüdid-harjutus mingi kindla tehilise võtte omandamiseks chopanil olid need iseseisvad kontsertpalad 8)ekspromtid-
· Tegutses rohkem Saksamaal Weimaris 1848-1861 ja 1869-1886 · Weimanni ooperiteatri ja sümfoonia orkestri dirigendina ja pedagoogina muutis ta selle linna klaverikunstnike Mekaks, kuhu ihaldasid sõita kõik noored pianistid. · Tal olid pikad sõrmed · Pani klaveri kõlama nii nagu kõlaks terve orkester · Klaveri kõla muutus enneolematult jõuliseks ja värvikaks · Õhutas klaverimängu oskust, imetles Paganinit · Sümfoonilisel ja klaverimuusikal · Programmilise muusika pooldaja ja arendaja · 3 klaveripalade tsüklit ,,Rännuaastad"- muusikaline reisikirjeldus, mis kajastab muljeid helilooja Sveitsi ja Itaalia reisidelt · 3 osa : Faust, Margarete, Mefisto (Peakangelasi kajastavad Göthe) · Dante sümfoonia 2 osa : ,,põrgu", ,,puhastus" kajastavad Dante ,,Jumaliku kömöödia" põhikujundeid · Uus zanr- sümfooniline poeem
12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mängulised palad, kus on taas suur roll kordustel.
annaabi.ee 
