Ma pean teile täna kõne õppimisest ja õpetajatest!! Alles see oli, kui väikesed koolijütsid ema-isa käekõrval kooli läksid. Uhiuus koolimüts peas, valge pluus seljas, lilled käes. Lilled oma esimesele õpetajale. Ausõna, võimas! Ei mäleta täpselt oma esimest koolipäeva, küll aga seda, millal minu esimesest õpetajast, klassijuhatajast minu jaoks vaieldamatu autoriteet-arvamusliider sai. See oli siis, kui õpetaja oma imeilusa käekirjaga tahvlile kirjutas, kui laulutunnis klaverilt kaane tõstis ja seda imelist pilli mängima hakkas, kui tahvlile joonistas või enda tehtud pilte näitas. Ta oskas minu jaoks kõike, mida minagi tahtsin osata. Sest peale oli mu emal tükk tegemist, kui tal tuli vastamisi seista minu poolt esitatud "aga õpetaja- ütles!" argumentidega, kui meil vaidlemiseks läks. Vaene ema, eks oli ju temagi minu jaoks sel ajal väga oluline inimene, turvaline tugi ja arvamusliider.
Nagu juba mainisin, on filmil sisu ja kokku on kontsentreeritud huvitav ülesehitus. Veniva mõttelisuse ja kandvate pauside asemel on palju laulu, tantsu ja seltskonnamelu. Nagu elust ikka ei puudu nali, pidu, armastus ega raskus ja ebaõnn. Algab sellega, kui noor Raimond ennast avastab ning saab aru et on muusikuks loodud. Noor kena poiss, ei joo, ei suitseta. Ta kirjutas väga paljuid laule koheselt. Ühes Pärnu lokaalis hakkab tuntust koguma noor helilooja, kes lennutab klaverilt tuulde romantilisi meeloodiaid. Tema tärkavat andekust toetavad hoolitsev ema, kena väliseestlane Alice ja teised muusikud, lokaalitöötajad ning mõned mõjuvõimsad isikudki. Inimestele ta väga meeldis tema looming. Kõik muutus siis kui ta sõtta läks 1941 aastal ning ta muutus teistsuguseks inimeseks. Hakkas jooma, suitsetama. Üle Venemaa oli ta kuulus laulja ning helilooja. Pärast sõda kui ta tagasi kodumaale tuli, siis oli ta juba täielik joodik ja inimesed rääkisid temast taga
Tsaikovski on viibinud Eestis, tema pink Haapsalus. Viibis seal 1867. Sellest ajast valminud instrumentaalpalade tsükkel ,,Mälestusi Haapsalust". Koosneb kolmest klaveripalast. Esiteks ,,Lossivaremed", teiseks ,,Naljand" ja kolmandaks ,,Sõnadeta laulust". Sergei Rahmaninov (1873-1943) Teda nimetatakse ka viimaseks vene romantikuks. Lisaks heliloojale ka pianist ja orkestri dirigent. Sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Väga musikaalne pere. 4-aastaselt hakkas õppima klaverilt. Professionaalse muusikahariduse sai Moskva konservatooriumist. Pärast kooli lõpetamist tegeles dirigendina, oli ka Moskva Suurteatris dirigendiks. Selle kõrvalt ka väga aktiivne pianist, kontserdigraafik väga tihe. 1917 emigreerus Ameerikasse. Veetis seal 25 aastat. Suri vähki oma viimasel kontserdil. Looming Sarnane Tsaikovski loominguga. Ka Rahmaninovi looming on psühholoogilise sisuga. See väljendab inimese tundeid ja elamusi. Meloodiat pidas muusika hingeks.
õnnestunud. ,,Loodan, et see ei jää viimaseks kõneluseks", lisas ta naerdes (https://kultuur.err.ee/298478/selgusid-rakvere-teatri-publikulemmikud). Kolmas kõige enam ära mainitud Rakvere Teatri etendus oli ,,Romaan". 04.12.2015 võib ajalehest ,,Virumaa Teataja" lugeda ajakirjanik Inna Grünfeldti sulest ilmunud artiklit etenduse ,,Romaan" kohta. Artiklis kirjutatakse järgmist: "Viis meest ootavad pimedal õhtul Rakvere teatri väikeses saalis ... Keda? Kui klaverilt kostab meloodia, selgub kõik peale selle, mis jääb igavesti saladuseks. Lavastus "Romaan" armastusest, lauludega toob publiku ette Margus Grosnõi, Tarmo Keskülli, Vootele Ruusmaa (külalisena), Toomas Suumani ja Imre Õunapuu. Laululise sõnumiga. "Pealkiri on meil mitmetähenduslik," ütles "Romaani" lavastaja Erni Kask. "See on armulugu laval olevate meeste ja kõigi nende vahel, keda nad armastavad. Seal on kübeke emaarmastust, mehe ja naise vahelist armastust, väga palju
Kinomehed tahtsid Sonja artistlikku esinemist kindlasti ka filmida, aga kuna ilm võtete tegemiseks polnud soodne, lükati võistlused päeva võrra edasi. Nii kõva oli Hollywoodi mõjuvõim korraldajatele. Kõik seitse kohtunikku hindasid norralanna esinemist esimese kohaga. LONDON 1948 Kolm kuud enne Londoni olümpiamänge autasustas Pariisi Konservatoorium pianist Micheline Ostermeyerit kõrge autasuga. Olümpial kasutas see daam käsi, mis nii tundlikult klaverilt helisid välja meelitasid, kuldmedali võitmiseks kuulitõukes ja kettaheites. Edu kergejõustikus mõjus aga kahjulikult tema reputatsioonile klaverikunsti alal, kaua aega ei usaldatud teda Liszti mängima lasta. SANKT MORITZ 1948 Ebatavalise näidisalana oli St. Moritzis kavas talvine viievõistlus (10 km suusatamine, püstolist laskmine, vehklemine, kiirlaskumine ja ratsakross). Sellelgi alal olid edukamad moodsa viievõistluse sünnimaa Rootsi sportlased, kes saavutasid kolmikvõidu
annaabi.ee 
