Schuberti loomingut-on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, homofooniline faktuur, salmilaulud. 7. 3 schuberti teost-ilus möldrineiu, talvine teekond, luigelaul. 8. kir. Schumanni loomingut-elujaatav, rõõmus, kontrastikas, tormakas, eredad karakterid. 9.3 schumanni teost-poeedi armastus, naise elu ja armastus, mirdid. 10. davidsbundlerid-schumanni sõbrad, chopin, liszt. 11. chopini looming-19 saj suurim klaverivirtuoos, tegi teoseid korduvalt ringi, tundlik, nõtke. 12. klaveriloomingu väikevormid. 13.3 fakti liszti elust-19. saj väljapaistvaim pianist, sündis ungari piirkonnas, 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Sümfooniline poeem. 14. 3 liszti teost, 3 fakti-programmilise muusika pooldaja, tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, lõi üheosalise poeemi, tasso, promethus, hamlet. 15. Chopin vs liszt-liszti huvitas pilli orkestraalne kõla, chopini peenekoeline tämbriline õhustik lähtub klaveri spetsiifikast.. 18
tahtis ilma näha. Külastab Viini. Annab palju kontserte ja rabab suur menu. Lahkus Pariisi 1831, kuhu jäi elu lõpuni. Peamine elatusallikas oli klaveritundede andmine. 1849 suri tuberkuloosi. 1849Aastast korraldavad poolakad Chopini loomingu propageerimiseks tema nimelisi pianisti konkursse siiamaani. Looming: Armastas peenekoleist, tämbrilist olustikku. Tega oma teoseid korduvalt ringi. Tema klaverimuusika oli tundeline, nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi. Klaveriloomingu äikevormid: etüüdid, prelüüdid, valsid, poloneesid, masurkad, ballaadid, jne. Kir. 142?? klaverikontserti ja u 20 soololaulu. Richard Wagner (1813-1883) Sündis Leipzigis. Tema muusikaõpingud algasid Kreisi koolis Preesdenis. Juba varakult oli huvi kirjanduse ja teatri vastu. Proovis ka ise näidendeid kirjutada. 1830 läks muusikat õppima Leipzigi ülikooli. Selle perioodi loomingus on tunda Mozarti, Beethoveni ja Weberi mõjud. 1832 kirjutas oma esimese ooperi
,, 5 fantaasiat ja fuugat " Toccatod Fantaasiad 23 klverisüiti ,, Aaria 30 variatsooniga " Menuette Sonaadid 7 kontserti ühele klaverile orkestriga. 3 kontserti kahele klaverile orkestriga. 2 kontseri kolmele klaverile orkestriga. 1 kontsert neljale klaverile orkestriga. 1 kontsert viiele klaverile orkestiga. (tuntud ,, Itaalia kontsert " nime all) Kogumik ,, Muusikaline ohver " ,, Fuuga kunst " Bachi klaveriloomingu iseloomulikud jooned on: 1) emotsionaalne tasakaalustatus 2) Faktuuri rikkus ja mitmekesisus 3) Harmooniliste figuratsioonide rikkus Klaverimängu tehnikas: 1) mängis ümardatud sõrmedega 2) pöidla allapanemine Kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/bach_kaidikobar.htm 3. I.Kull ja O.Tusk Muusikaajalugu 4. Muusikaajaloo konspekt
oma kodumaa looduse vastu, seal on nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Oma soololauludega on Saar saavutanud sellise taseme, mis lubab neid võrrelda maailma muusikaliteratuuri selle ala parimate saavutustega. Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Karl-Eduard Söödi ja Anna Haava luulet. Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Varase klaveriloomingu üldilme on süvenenult tõsine, sageli raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtetelt kõigub helilooja siin hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. Alates 1913. aastast areneb Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse. Ühelt poolt püsib Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a-moll), teiselt poolt on märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid).
rohkem Juhan Liivi, Karl Eduard Söödi ja Anna Haava luulet. Tema soololaulude hulgas leidub palju ka rahvaviisile tuginevaid laule (,,Tantsulaul", ,,Pulmalaul", ,,Kui mina laulan"). Suurepärase pianistina on Saar loonud ka arvukalt klaverimuusikat. Ehkki tema klaverilooming jääb alla mahukale laululoomingule, moodustavad Saare klaveriminiatuurid (prelüüdid, tantsud, klaveripalad) hinnalise osa eesti klaverimuusika klassikast. Varase klaveriloomingu üldilme on süvenenult tõsine, sageli raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtetelt kõigub helilooja siin hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. Alates 1913. aastast areneb Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse. Ühelt poolt püsib Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a-moll), teiselt poolt on märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Saare klaveriloomingu hulgas leidub ka
annaabi.ee 
