Veosekindlustus. Veosekindlustus on kindlustus sellise riski puhuks, mis ähvardab kindlustatud rahalist väärtust omavat legaalset kaupa või muud legaalset omandit seda ametlikult aktsepteeritud transpordivahendiga vedades. Kindlustust vajab see osapool, kellele langeb tarneklauslite järgi vastutus kauba eest veo ajal ja kes soovib nii kindlustada ennast võimalike majanduslike kahjude eest või kellel on kaubalepingu eeskirjade kohaselt kindlustuskohustus (CIF- ja CIP-klauslites). Veosekindlustus on viis kaitsta majanduslikult kaubaomaniku ärihuvi transpordi ajal juhtuvate kahjude puhuks. Kui kaup on kindlustatud, võidakse nii ekspedeerija kui ka vedajate vastutuse piiratus unustada ja kontsentreeruda sellele, millest sõltub kõige rohkem ettevõtte tulevik ehk äritegevusele (ibid). Vedaja vastutus. Vedaja vastutus on alati piiratud. Vastutus transporditava kauba eest on määratletud eraldi igale
Selles viites sisaldub ka volitus seadusandjale vastava keeluseaduse väljaandmiseks. Lisaks sisalduvad lihtsad piiriklauslid § 8 lg-s 5, § 16 teises lauses, § 27 lg-s 4, § 28 lg 2 teises lauses, § 39 teises lauses, § 46 teises lauses ja § 52 lg-s 3. Nimetatud sätetes sisalduvad seadusandjale adresseeritud kujundamisreservatsioonid, mis määravad kindlaks, et seadusandja peab midagi sätestama või kaitsma. Tegemist on seadusandja põhiseaduslike ülesannetega. Nendes klauslites sisaldub sellegipoolest ka volitus piiramiseks. Et selle piiramisvolitusega ei ole seotud lisanõudeid seadusandjale, on need sätted selles ulatuses lihtsad piiriklauslid. Lihtne piiriklausel sisaldub ka § 19 lg-s 2, lubades piirata § 19 lg-s 1 sisalduvaid põhiõigusi (vt § 19 komm 3.4.1). Formaalõiguslikult tähendab lihtne piiriklausel seda, et vastavat põhiõigust saab piirata kas seadusega või seaduse alusel. Seejuures ei ole oluline, kas riive toimub seadusega või seaduse alusel
keeluseadusele. Selles viites sisaldub ka volitus seadusandjale vastava keeluseaduse väljaandmiseks. Lisaks sisalduvad lihtsad seaduse reservatsioonid veel põhiseaduse §- des 8 lg 5, 16 lause 2, 27 lg 4, 28 lg 2 lause 2, 39 lause 2, 46 lause 2 ja 52 lg 3. Nimetatud sätetes sisalduvad seadusandjale adresseeritud nn. kujundamise reservatsioonid, mis määravad kindlaks, et seadusandja peab midagi sätestama või kaitsma. Tegemist on seadusandja põhiseaduslike ülesannetega. Nendes klauslites sisaldub sellegi poolest ka piirangu võimalus. Ning kuna selle piiramisvolitusega ei ole seotud täiendavad nõuded seadusandjale, on need sätted selles ulatuses lihtsad seaduse reservatsioonid. Lõpuks sisaldub lihtne seaduse reservatsioon ka põhiseaduse § 19 lg-s 2, lubades piirata põhiseaduse § 19 lg-s 1 sisalduvaid õigusi (vaata kommentaari § 19 juurde). Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõiguste formaalõiguslik aspekt seisneb selles, et
Selles viites sisaldub ka volitus seadusandjale vastava keeluseaduse väljaandmiseks. Lisaks sisalduvad lihtsad seaduse reservatsioonid veel põhiseaduse §-des 8 lg 5, 16 lause 2, 27 lg 4, 28 lg 2 lause 2, 39 lause 2, 46 lause 2 ja 52 lg 3. Nimetatud sätetes sisalduvad seadusandjale adresseeritud nn. kujundamise reservatsioonid, mis määravad kindlaks, et seadusandja peab midagi sätestama või kaitsma. Tegemist on seadusandja põhiseaduslike ülesannetega. Nendes klauslites sisaldub sellegi poolest ka piirangu võimalus. Ning kuna selle piiramisvolitusega ei ole seotud täiendavad nõuded seadusandjale, on need sätted selles ulatuses lihtsad seaduse reservatsioonid. Lõpuks sisaldub lihtne seaduse reservatsioon ka põhiseaduse § 19 lg-s 2, lubades piirata põhiseaduse § 19 lg-s 1 sisalduvaid õigusi (vaata kommentaari § 19 juurde). Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõiguste formaalõiguslik aspekt seisneb selles, et neid saab