funktsionaalselt kaudselt seotud, nt. immuunglobuliinide ja G-valkudega seotud retseptorite superperekond) Geeniperekondade organisatsioon genoomis: *Geeniperekondi jaotatakse ka klasterdumise järgi. Klastritest väljaspool asuvaid perekonna liikmeid nimetatakse orb geenideks (orphan gene). *Enamik klasterdatud geene on tekkinud tandeemsete duplikatsioonide tagajärjel. *Eristatakse geeniperekondi, mis esinevad genoomis: 1) ühe klastrina, 2)mitmete klastritena, 3)paiknevad hajutatult. 1)Ühe klastrina esinevad: *Tandeemse organisatsiooni puhul on geenid seotud nii funktsiooni kui ka järjestuse kaudu (peamiselt RNA geenid). *Klasterdumise puhul ei paikne geenid tandeemsete kordustena vaid on sageli reguleeritud ühe lookuskontrolli regiooni kaudu (locus controll region). Geenid on klastris lähedaselt seotud funktsiooni ja homoloogia kaudu, esineb ka arvuliselt pseudogeene. *Liitklastrites (compound clusters)
*Segmentaalne duplikatsioon duplikatsioon suurte blokkidena. *Polüpoidsuse teke terve genoomi ploidia kordistumine Selgroogsete genoom on arenenud läbi ploidsuse kasvu duplikastioonide teel. *Enamik tänapäevaseid liike omavad degenereerunud polüploidiat või on polüploidsed. *Selgroogsete evolutsioonis toimunud ürgsed tetraploidiseerumise kahe duplitseerumise tagajärjel (2R hüpotees, Ohno 1993). Paljud Drosophilageenid ja geeniklastrid esinevad selgroogsetel 3-4 ekvivalentse klastrina (Hox, MHC jne.). *Selgroogsetel umbes 2x rohkem geen kui selgrootutel. Seletatav pseudogeenide tekke ja deletsioonidega. Duplikatsioon toimus umbes 450 ja 550 milj a. tagasi Imetajate genoomi evolutsioonis on toimunud palju kromosomaalseid ümberkorraldusi. *Segmentaalsed duplikatsioonid on järjestuste (1-100 Mb) ülekanne genoomi ühest regioonist teise (umbes 5% inimgenoomist duplikatsioonid). Nii intra-kui ka interkromosomaalsed
tunneb kohustust vahendada rahvamuusikat, selle vaimu, mõtet ja vormi. Oma teostes püüab Tormis regilaulu algteksti võimalikult terviklikuna säilitada ning üksnes täiendab seda. Regilaulule tuginevates teostes kuuleme rahvaviisi enamasti katkematult. Seda võidakse nihutada kõrgemale-madalamale, anda ühest häälerühmast teise, ,,paljundada", nii et ta kõlab korraga eri kõrgustelt, sageli tiheda klastrina. Kõik saateks kõlav on enamasti tuletatud viisist enesest. ,,Jaanilaul" (tsüklist ,,Jaanilaulud", 1967) on hea näide kõigist neist võtetest. Mitmel puhul on Tormis imiteerinud rahvapille, näiteks lõõtspilli ,,Ingerimaa õhtute" avalaulus. Samas on ta jäljendanud ka rahvalauliku omapärast ,,õhuvõtmist" viisi kulgu katkestamata. Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele
lühikesi motiive omavate geeniproduktide kaudu (DEAD box ja WD kordus). Ig superperekonna liikmed on sarnase domäänse struktuuriga rakumembraaniga seotud valgud. Geeniperekondade organisatsioon genoomis: Geeniperekondi jaotatakse ka klasterdumise järgi. Klastritest väljaspool asuvaid perekonna liikmeid nimetatakse orb geenideks (orphan gene), Enamik klasterdatud geene on tekkinud tandeemsete duplikatsioonide tagajärjel. Eristatakse geeniperekondi, mis esinevad genoomis: ühe klastrina, esinevad mitmete klastritena, paiknevad hajutatult. Geeniperekonnad: Ühe klastrina esinevad geeniperekonnad: Tandeemse organisatsiooni puhul on geenid seotud nii funktsiooni kui ka järjestuse kaudu (peamiselt RNA geenid), Klasterdumise puhul ei paikne geenid tandeemsete kordustena vaid on sageli reguleeritud ühe lookuskontrolli regiooni kaudu (locus controll region). Geenid on klastris lähedaselt seotud funktsiooni ja homoloogia kaudu, esineb ka arvuliselt
Minimaalsete lisandustega on näiteks "Kust tunnen kodu" (tsüklist "Kaks eesti runolaulu", 1973-1974), kus kaks sopranit laulavad üks eeslaulja-, teine kooriosa. Ka hõreda klaveripartii motiivid on pärit rahvaviisist. Regilaulule tuginevates teostes kuuleme rahvaviisi enamasti katkematult. Seda võidakse nihutada kõrgemale-madalamale, anda ühest häälerühmast teise, "paljundada", nii et ta kõlab korraga eri kõrgustelt, sageli tiheda klastrina. Kõik saateks kõlav 11 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming1.htm 9 on enamasti tuletatud viisist enesest. "Jaanilaul" (tsüklist "Jaanilaulud", 1967) on hea näide kõigist neist võtetest. Mitmel puhul on Tormis imiteerinud rahvapille, näiteks lõõtspilli "Ingerimaa õhtute" avalaulus. Samas on ta jäljendanud ka rahvalauliku omapärast "õhuvõtmist" viisi kulgu katkestamata
annaabi.ee 
