ta palju thelepanuvrseid teoseid. Nt. Kolm smfooniat, I klaverikontsert, neli ooperit, balleti "Luikede jrv", klaveripalade tskli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sitis Taikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi prduma. Vend Modesti kutsel sitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad risid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik ttada. Talle meeldis Haapsalu rahulik milj ja ilus loodus.Taikovski klastas Eesti veel ka aasta hiljem, kui ta viibis Sillamel. 1891. aastal oli ta veidi aega Tallinnas. Taikovski pink asub Tagalahe res mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta piksetusu imetles. Taikovski jtkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi Vojevood kirjutamist. Siin valmis Taikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal.See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tsiselt vtma.
barokk, renessanss, klassitsism. Prokofjev, Stravinski, Poulenc. Hoiduti rmuslikest emotsioonidest, lakooniline ja lhike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt vljapeetud lesehitus. Igor Stravisnski (1882- 1971) vene helilooja, sai aadlikasvatuse ja mitmeklgse hariduse. Lpetas Peterburi igusteaduskonna. 1905 kohtus Rimski-Korsakoviga, sai tema erapilaseks. Hakkas elama maailmarnduri elu, 1939 kolis USAsse. 1962 klastas Venemaad. Looming: I vene periood( vene klassikalised traditsioonid, muusikal etendus "Sduri lugu") II neoklassitsistlik periood( ballett "Pulcinella", ooper "Elupletaja thelend"), III seeriatehnika periood(dodekafoonia- 12helitehnika). Lavateoseid isel. anrite hendamine(ooper, ballett, pantomiim, oratoorium). Tus tippu oli kiire. Ballett "Tulilind", "Petruka". Tstis ballettianri uuele tasemele. Kasutas Vene muusikat, tundis vanemate tegijate muusikat, uus lhenemine instrumentide
Berliini kriis 1961 Sel perioodil kerkis esile Ida-sakslaste pgenemine Lne-Berliini. Sadu tuhandeid inimesi pgenes aastas. Ida-Saksamaa hvardas inimestest thjaks joosta. Nukogude Liit ehitas Berliini mri Ida ja Lne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele.
mutike,kes ei jaga maad ega ilma ja keda noored vaatavad krgi plastusega.kitselt li Gunnar rusikaga vastu lauda ja kuulutas: Gert peab appi tulema! Gert vttis tlt kuuks ajaks puhkust.Tema osavalt snastatud helistamise peale tormas Silver koju.Gunnar,Gert ja Brita pahareti vastu ja nii-elda arreteerisid ta.Poisi telefon konfiskeeriti,korteri elektrikilbist llitati vlja vool tema toa seinakontaktides.Ilma Gerdita polnud Silveril igust sammugi astuda Gunnar klastas Silveri kooli direktorit ja vttis poja paberid vlja.Selsamal peval visas Gunnar teist eliitkooli ja tegi sealsesse ppe- ja arengufondile kopsaka annetuse.Prast seda ei keelanud kooli juhtkond Silverit pilaste nimekirjast llitamast.Jrgmisel peval andis Ginny all vliukse juures kella.Brita hiskas plika primise peale,et Silver siirdus vlismaale elama. Lk 320-322 Teksti autor:Aimee Beekman Sisukokkuvte:Brita oli lpuks Silveriga rahul,et ta enam Ginnyga lbi ei
annaabi.ee 
