04.2014 VAT Tearti „Kirjaklambritest vöö“ Retsensioon Käisin vaatamas 8.aprillil Kuressaare Linnateatris lavastust „Kirjaklambritest vöö“.Lavastuse autoriks on Rein Agur. Loo peategelane Kati (Katariina Ratasepp) on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline, kes kolis Inglismaalt Eestisse.Ta joob, suitsetab, talle meeldib pidutseda ja mõnuaineid pruukida.Tema klassivennal, austajal ja heal sõbral Juhanil (Meelis Põdersoo) on Kati elus suur roll.Poisist saab Kati poisssõber ja kuna Kati vanematel pole tütre jaoks aega, on Juhan temaga palju koos.Isa (Margo Teder) on inglane ning räägib inglise aksendiga, mis mulle isiklikult väga meeldis.Isal polnud aega oma tütre pahandustega tegelda ja tütar naeris isa riidlemiste peale.Ema (Ago Soots) tegelaskuju oli väga lahe ja kaasaegne: tahtis
" 4. Mida on lugejal õppida isa Goriot saatusest? Kas raha teeb õnnelikuks? Paljud tänapäeva inimesed, eriti vanemad ja nende lapsed, elavad rahamaailmas. Telefonikõnes peale pikka päeva räägitakse vaid taskuraha seisust lapse kontol või tänastest ostudest, mitte oma tunnetest või päeva emotsioonidest. Vanemad võimaldavad oma lastele rohkem kui nad tegelikult võimaldada suudavad, sest nad ei suuda taluda hetke, kui nende võsuke ,,härdalt" nutab, sest klassivennal on vägevam telefon või klassiõde sõidab järgmisel nädalal Hispaaniasse. Tean enda kogemusest, et selline käitumine kuskile ei vii. Ütleme nii, et mu ema oli aus, karmikäeline ja käis rahaga perfektselt ümber. Kui ma midagi suuremat tahtsin, siis kogusin või ootasin sünnipäeva. Kui ma midagi niisama nurusin, siis tehti mulle kiiresti selgeks, et minu nurumine on asjata ja et kui ma rohkem mõtleksin ning asja kaaluksin, siis mul pole seda jama vaja
10.08 Pisuhänd E. Vilde Tallinn, 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest. Ludvigi juures nad kohtusid uuesti ning armusid. Kui ,,Pisuhänd" oli avaldatud ja auhinnatud, siis tuli Piibeleht Ludvigilt küsima teenet. Piibeleht soovis abielluda Lauraga, kuid Vana Vestman ei oleks olnud nõus Laurat kunagi Piibelehele andma. Piibeleht
mõistukõneliseks, lastes lapsel ise oma vigadest õppida. Kollektiivse kõrvaltegelasena esinevad koolikaaslased, kellede seast loos ,,Säde" eristub sümpaatse tütarlapse tegelaskuju. Klassikaaslasi üldiselt ilmestav omadus on see, et nad on millegi poolest peategelasest rikkamad: loos ,,Metallkroonine" on klassikaaslastel rohkem raha; lugudes ,,Säde" ning ,,Unistav Marko ja tema kutsumus" on klassikaaslased tublimad sportlased ja õppurid. Loos ,,Taskunoa mõistatus" on klassivennal kirsipunane taskunuga, mis on üldise imetluse objektiks. 32 Tegelaskujud mõjuvad usutavalt. Lapsed on täpselt need tänapäevased poisid, kes hoovides mängivad. Autor süstib oma juttudega elujulgust just sellistele poistele, kes domineerivast poistekambast eristuvad. 3.2. Sarjad Heiki Vilepi loomingus Kogu maailmas mõjutab lasteraamatu kangelaste tuntust raamatute seeriaviisilisus,
annaabi.ee 
