ostame, mitte keegi ei sunni meid valima toodet mida me ei taha. Demokraatiat kohtame ka kodus perekoosolekutel kus otsustatakse midagi ja igal pereliikmel on võimalus anda oma hääl/arvamus. Ka toimuvad rahvahääletused ka erinevates telesaadetes nagu näiteks „Eesti Otsib Superstaari“ või „Eesti laul“ ja teisi kus toimub rahvahääletus ja igaüks kes soovib saab oma lemmiku poolt hääletada, kas siis SMSi või helistamise teel. Koolis kohtame demokraatiat näiteks klassivanema valimisel iga õpilane hääletab ja klassivanemaks saab isik kellel kõige rohkem hääli. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad õpilastelt kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha. Sellises protsessis on võimalik osaleda ka õpilastel kus tullakse välja küsimuste ning arutlustega mis mõjutavad koolitundide ja õpilaste õpihimu parandamiseks Kooli tunnis küll kahjuks või õnneks demokraatiat ei esine, viimane sõna jääb alati õpetajale
Definitsioon ütleb, et demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui aga rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Kas koolielu on demokraatlik? Esimeseks tunnuseks võib nimetada valimist. Koolis valitakse iga aastaselt klassi klassivanem ning kooli kooli president. Klassivanema valimised toimuvad klassisiseselt ning kõik klassikaaslased saavad võrdselt ühe hääle. Enim hääli saanud kandidaat võidab valimised ning saab klassivanemaks. See hääletamine on demokraatia üks põhinõudeid, sest igas demokraatlikus riigis toimuvad sellised valimised. Koolis on lisaks paljudele demokraatliku riigi tunnustele veel kodanikuvabadused, vaba ajakirjandus, arvestatakse vähemusega ning õpilastel on lubatud teha koolile ettepanekuid kooli tähtsamate otsuste tegemisel
Demokraatiat saab defineerida kui rahvavõimu ning see on teatud valimisvorm. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur, mis on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Olen kuulnud väidet, et demokraatia on protsess, milles inimesed saavad vabalt valida mehe, keda kõiges süüdistada. Demokraatlikus ühiskonnas on esiplaanil ühishuvid, kõigi heaolu ja enamuse tahe. Mina, kui alaealine, saan demokraatias kaasa lüüa koolis, kas siis klassivanema või õpilasomavalitsuse näol. Olen olnud oma eelmises koolis klassivanem, see oli kaheksandas klassis, kui see oli minu jaoks suhteliselt mõttetu, kuna minu ülesanneteks oli ainult raha kogumine ja hommikused kõned popitavatele klassikaaslastele. Olen kuulunud ka õpilasomavalitsusse, seda nii vabaliikme kui ka presidendi näol. Presidendi amet jäi mulle lühikeseks, umbes pool aastat, kuna tervislikud põhjused tulid vahele.
näiteid, kus üksikud hääled oleks muutnud asjade kulgu hoopis teisele suunale. Näiteks 1960 aastal USAs Richard Nixon John F. Kennedy vastu presidendi kampaanias. Toona võitis küll Kennedy, kuid kes teab, mis oleks saanud, kui oleks võitnud Nixon? Demokraatia on suht igal pool, see on meil kodudes, koolides, töö juures... koolis tooksin näiteks klassivalimised. Igaüks saab esitada talle sobiva kandidaadi, keda soovib näha siis kas klassivanema või näiteks spordiorganisaatorina, hiljem valitakse siis esitatud kandidaatide hulgast parim. Kuigi töö juures võib vahel tunduda, et oled oma ülemuse ainuvõimu (diktatuuri) all, siis tegelikult sa seda pole tööl käimine on igale inimesele vabatahtlik. Ja kes leiab, et selline rutiin talle siiski ei meeldi, saab alati asutada oma firma kui just oskusi ja kogemusi piisavalt on. Kuidas saan mina demokraatiale kaasa aidata? See on tegelikult lihtne, ma pean jääma endas
ära kuulata. Valla demokraatia käib läbi külade ja alevi. Vallas toimuvad omavalitsuse valimistel arvestatakse rahva häält kaasa arvatud ka minu häält. Kui mingi konkreetse valla elanikut teevad vallale mingi suguse ettepaneku või soovi, siis vald arvestab seda ja tegeleb sellega. Koolis kehtib ka mingilmääral demokraatia. Kui midagi otsustatakse klassis, siis loetakse hääled üle ja võitjaks loetakse enim poolthääli saanud. Näiteks samamoodi on ka klassivanema valimisel. Kui enamus valib nt. Jukut, siis ta ta ka saab selleks. Tundides õpetaja ikka teeb hääletusi, näiteks tundi paremaks muuta, millist tööd teha, kontrolltööd või tunnikontrolli, jne. Üldiselt kui on hääletus toimunud, siis seda otsust ei muudeta, välja arvatud kui selgub selle asja juures midagi ebamäärast, siis kehtib demokraatia ja enamus otsustab, aga see saab ainult kehtida kodus, koolis, mitte mingitel riigikogu valimistel või muul säärasel
Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati kätte paberid, ning sinna peale pidi kirjutama ühe nime oma klassikaaslaste seast, keda sooviti klassivanemaks. Õpetaja luges nimed kokku, kelle nime esines paberil kõige rohkem oligi väljavalitu. Kindlasti valiti õpilaste poolt välja veel ka need, kes said minna oma tarkusi näitama ning klassi eest seisma, näiteks olümpiaadidele. Kuna ma elan kortermajas, valitakse meil välja teatud aja tagant majavanem, kes hoolitseb ja
Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati kätte paberid, ning sinna peale pidi kirjutama ühe nime oma klassikaaslaste seast, keda sooviti klassivanemaks. Õpetaja luges nimed kokku, kelle nime esines paberil kõige rohkem oligi väljavalitu. Kindlasti valiti õpilaste poolt välja veel ka need, kes said minna oma tarkusi näitama ning klassi eest seisma, näiteks olümpiaadidele. Kuna ma elan kortermajas, valitakse meil välja teatud aja tagant majavanem, kes hoolitseb ja
Bussi peatuses oodates kohtas ta Kristinat ja tema samuti ei saanud koju minna. Lõpuks läksid noored bändiruumi ja magasid seal hommikuni. · Markus tekitas Olari ja Kristina loost alguses suure numbri, mis lõpuks lahenes. Hiljem sai Vladi töö kutse. Vladi tegeles ka DJ ametiga ja ta sai kutse ööklubisse plaate keerutama minna ( neli korda kuus, aasta jooksul). · Markusel viskas kool üle ja ta läks enne kehalist koju. Ukse peal tuli tal probleeme klassivanema Riinuga. Hiljem sai ta Riinust lahti. Ta magas kodus kui uksekell ta äratas, ukse taga oli klassijuhataja Lenna Keerd. Markus sai aru, et Riinu oli kitsa pannud. Klassijuhataja rääkis Markusega tõsiselt tema tegemata töödest, ülbest käitumisest ja põhjuseta puudumistest. Markus mõtles oma eduka ja range ema peale ning ütles õpetajale, et ta võtab ennast kätte. · Vladi oli poisid registreerinud noorte bändide konkursile. Kõik olid sellest õhinas ja
(koha-, aja-, viisi-, hulga-, valdaja- (õpilasele kellele? Kellel? Kellelt?), vahendi- ( markeriga- millega?) ja rõhumäärus (arvatavasti, loodetavasti, nii, vist, võib-olla jne) Olevas käändes on KOMATA nt.Mari meie klassivanemana on tubli. Eelislisand-> KOMATA nt. Meie klassivanem Mart on tubli. Järellisand-> KOMA(DE)GA Mart, meie klassivanem, on tubli. Omastava käände lisand-> Üks koma nt. Mardi, meie klassivanema hinded on korras. Kui-lisand -> KOMATA nt. Mart kui meie klassivan on meile eeskujuks 10) Rind- ja põimlause. Lauselühendid. . LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal!
annaabi.ee 
